MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan).
- Millised kivimid on esindatud Eesti aluskorras? - Milliste ajastuste settekivimid on Eesti aluspõhjas esindatud? - Millised kivimid on Ordoviitsiumis ja Siluris Eesti aluspõhjas? - Millistes ajastutes on esindatud liivakivid Eesti aluspõhjas? - Milliste jääaegade setted on esindatud Eesti Pleistotseeni setetes? - Kus on Eestis kõige õhem pinnakate? - Milliseid liustikusetteid võib leida Eesti pinnakattes? - Kuidas jagunevad neotektoonilised liikumised Eesti kontekstis? Maavarad: Eesti maavarad Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. Maavara - aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele
looduse ümberkujundus, sõda; tüüp-levila: tööstus-piirkonnad, linnad, melioreeritud reljeef; kesk- või väikevormide rühm: kaevandusalad, teedevõrk; keskvorm: karjäär, kanal, transee, kraav, kaevand, süvend, šaht; väikevorm: linnamägi, kääbas, terrikoonik, teede murded, puistangud, tasand, platoo; pisivorm: kaev, šurf, kaevik, plahvatuslehter, vagu, peenar. 9) Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised. Kõikuvliikumisteks nim ulatuslikke maakoore piirkondi hõlmavaid aeglasi vertikaalliikumisi – vajumisi või kerkimisi. Praktiliselt ei olegi maakoore kohti, mis püsiksid täielikus liikumatuses.Kurrutumine on kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma nende pidevuse katkestamiseta. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja vältel enamasti maakoore suures sügavuses. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrgendatud temp
Pinnamoe kujunemise teisel, võimsate jäätumistega alanud etapil tekkinud kulutusega (peamiselt Põhja-Eestis) kandis jää aluspõhja ülaosast minema mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustikukündest hoolimata säilis Kvaternaarieelse pinnamoe suur- ja väikevormide paigutus. Jääajajärgsel ajal on liustikutekkeline reljeef tasandunud. Positiivsete pinnavormide vahele jäänud lohkudesse ja nõgudesse on kogunenud sapropeel jaturvas, pinnamoodi tasandavad ka nõlvaprotsessid. Neotektoonilised liikumised ei ole suutnud luua olulisi kõrgusvahesid ning uusi suuri pinnavorme. Suurimaid kõrgusvahesid – mitmekümne meetri sügavusi karjääre ja enam kui 100 m kõrgusi aherainemägesid – on Eestimaa pinnamoe kujunemise kolmandal, veel praegugi jätkuval etapil loonud inimene. 131. Kliima. Kliima hilisjääajal ja Holotseenis. Nüüdiskliima Golfi ja Põhja-Atlandi hoovuse mõju tõttu on keskmised õhutemperatuurid Eesti
annaabi.ee 
