maailmast, mitte sellest, milline maailm on) algas Frege tegevusega. Ta jaotas tähenduse valdkonna kaheks - Sinn (sisu) ja Bedeutung (tähendus). Need on kaks eri asja. Sisu on see semantika, mis sisaldub märgis ja mis märki muutes muutub. Sinn sõltub keelest. Bedeutung on seotud nende objektidega, mida märk tähistab. R. Carnap oli Viini loogikalise ringi ja Ameerika filosoofiaga seotud neopositivist. Ta jagab ka tähenduse valdkonna kaheks, kuid interpreteerib neid jaotusi teisiti. Tähenduse moodustavad intentsionaal (intension) ja ekstentsionaal (extension), mille näol on tegemist nõrga ja tugeva semantikaga. Selles mõttes on Fregega sarnane - üks kahest esineb märgi sees, teine sellest väljaspool, kusjuures nad on omavahel suhestatud. Aga Carnap analüüsib kolme tüüpi süsteeme: - puhtformaalsed süsteemid, ilma tähenduseta
maailmast, mitte sellest, milline maailm on) algas Frege tegevusega. Ta jaotas tähenduse valdkonna kaheks - Sinn (sisu) ja Bedeutung (tähendus). Need on kaks eri asja. Sisu on see semantika, mis sisaldub märgis ja mis märki muutes muutub. Sinn sõltub keelest. Bedeutung on seotud nende objektidega, mida märk tähistab. R. Carnap oli Viini loogikalise ringi ja Ameerika filosoofiaga seotud neopositivist. Ta jagab ka tähenduse valdkonna kaheks, kuid interpreteerib neid jaotusi teisiti. Tähenduse moodustavad intentsionaal (intension) ja ekstentsionaal (extension), mille näol on tegemist nõrga ja tugeva semantikaga. Selles mõttes on Fregega sarnane - üks kahest esineb märgi sees, teine sellest väljaspool, kusjuures nad on omavahel suhestatud. Aga Carnap analüüsib kolme tüüpi süsteeme: - puhtformaalsed süsteemid, ilma tähenduseta
korrastatud süsteem. Empiirilised teadmised on küll väärtuslikud, kuid nö ,,madalamat sorti", sest nad sisaldavad endas lisaks üldisele ka juhuslikku ja üksikut. Lõplikult tõestamata väited on pelgalt hüpoteesid ning ei kuulu ,,päris" teaduse hulka. Teadus on väärtuslik kui tõe tunnetamise vahend, teadmiste praktiline rakendamine on teadusega kaasnev kasulik nähtus. Loodusteaduste, eelkõige füüsika areng XX sajandil lõhkus selle ilusa arusaama Neopositivist Rudolf Carnap (1891-1970) arendas verfikatsionismi Verifikatsiooniprintsiibi järgi peab saama kõikide mõttekate lausete puhul näidata, kuidas kontrollida nende tõesust. Neopositivistide programm kukkus läbi: nad olid sunnitud verifikatsiooniprintsiipi pidevalt lahjendama, kuid sellele vaatamata ei olnud nende väited kooskõlas tegeliku teaduspraktikaga. Karl Raimund POPPER (1902-1994) on falsifikatsionismi rajaja. Teadus on falsifitseeritav
annaabi.ee 
