Peale neid võis õppida kas arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õpetati loegute ja dispuutidega. Usu ja mõistuse vahekorrast: 1. Credo quia absurdum (Tertullianus). 2. Intellego ut credam (Eriugena). 3. Credo ut intellegam (Anselm, Thomas). UNIVERSAALIDE VAIDLUS: Kas universaalid (üldmõisted) on reaalsed objektid või on nad nimetused, mis tähistavad individuaalsete asjade teatavaid ühiseid omadusi? Probleem tekkis Aristotelese loogika kommenteerimise käigus, seda tegi neoplatonist Porphyrios Tüürosest (s232). Aristotelesel olid üldmõisted nii sugu (genus) kui liik (species) REALISTID (ld realis `aineline, tegelik') väitsid, et üldmõisted on tõeliselt olevad. Äärmuslikud realistid: Universaal on tõeliselt olemas asjadest eraldi, enne neid ind. üksikasju, mis tema alla kuuluvad. (Platon) Mõõdukad realistid (mõnikord nimetatud ka essentsialistideks (ld essentia `olu, olemus'): Universaal on olemas, kuid sisaldub asjades endis. (Aristoteles, Anselm,
tütar enesekaitseks tappis isa. Tütre üle mõisteti kohut ja ta mõisteti surma. Shelley oli arvamusel, et armastus inimeste vahel on ideaal, mis läheb tihti vastuollu reaalse eluga. Peatrice tütar siis, kõik koledus tema ümber moodustas maski, millega ta mängis elulaval. On olemas tõeline ja ideaalne Peatrice tõeline ideaalne armastus, kuid ka reaalsuse poolt moonutatud Peatrice, kes sooritab kuritegusid, tapab oma isa. Shelley oli veendunud neoplatonist, veendunud pagan. Ta arvas, et maailm on 100%-liselt materjaalne. Byron oli Kristuse suhtes tolerantsemalt suhtestunud. Tema tegelased pigem usukannatajad, nt tema ,,Malfred", mille peategelane on maag (võlur), variatsioon Goethe Faustist. Manfred on võimeline välja kutsuma vaime, kellelt ta võib paluda mida iganes, tal on vaja aga aind ühte asja tahab unustust. See on ainus asi, mida vaimud anda ei saa (surematud vaimud, ei tea mis asi on
sisuliselt despoot, keda ümbritsesid usulised tseremooniaid nagu idamaade monarhe. Neoplatonismis püüti jõuda tõeni mitte enam filosoofilise arutluse, vaid üleloomuliku meetodi teel. Mida halvemaks muutus ümbritsev maailm, seda paremat maailma kogeti vaimselt. Neoplatonism oli sisuliselt religioonifilosoofia, sest püüdis saada kontakti üleloomuliku reaalsusega, filosoofia oli selle poolest, et tõlgendas uuesti ümber Platoni metafüüsikat. Neoplatonist Plotinos (204-270) õpetas: reaalsus on väljaspool teadmist ja olemist, tõde on võimalik müstilisel teel kogeda, Jumal on Esimene, Hea, Absoluutne, Lõpmatu. Maailma aluseks on ürgolemus, millest lähtuvast voolust (emanatsioon), on maailm tekkinud. Mõistuse abil on tunnetatav jumalik valdkond, mis erineb materiaalsest maailmast oluliselt (viimane on vaid vari). 26
annaabi.ee 
