Imikud ei oska oma kehatemperatuuri kontrolli all hoida, kuna nende immuunsüsteem ei ole veel täielikult välja arenenud. Uurimused on näidanud, et imikutel, kelle kehatemperatuur on esimese 96 tunnijooksul olnud vähemalt 36C, on suurem võimalus ellu jääda, kui neil kelle temperatuur langes alla 36C. (Knobel 2013: 2). ,,Juba 1900. a. 6 Täheldas üks prantsuse neonatoloog, et ellu jäi vaid 10% vastsündinutest, kelle kehatemperatuur oli 32,5 34C ning et ellujäämine suurenes 77%ni, kui vastsündinute temperatuuri hoiti 36-37C piires. (Dummond,1979)." (Roper jt 1999: 255). Tänapäeval on imikute ellujäämise protsent kasvanud ning seda tänu kehatemperatuuri paremale kunstlikule kontrolli all hoidmisele. Pärast sünnitust tuleb lapse nahk kiirelt kuivatada, et ei
Komplitseeritud sünnitusjärgsed rebendid õmbleb samuti naistearst. Ta hindab ka vastsündinu seisundit ning vajadusel konsulteerib lastearstiga. Sünnitusjärgses perioodis tegeleb günekoloog naistega, kellel on olnud keisrilõige või kellel esinevad sünnitusjärgsed tüsistused (väljendunud aneemia, infektsioon) ning samuti naistega, kellel esines raseduspuhuseid kõrvlekaldeid (preeklampsia, eklampsia, rasked kroonilised haigused). c.lastearst või vastsündinute arst e. neonatoloog: tegeleb vastsündinuga. Problemaatilistel juhtudel (enneaegne sünnitus, mitmiksünnitus, operatiivne sünnitus või vastsündinu hapnikuvaegus sünnil jms.) kutsutakse lastearst sünnituse juurde, et ta saaks vastsündinu seisundit jälgida esimestest eluminutitest alates.Vajadusel võib lastearst endale appi kutsuda laste intensiivravi arstid. Lastearst hindab lapse seisundit sünnil ning esimeste elupäevade vältel, vajadusel
pulssoksümeetria (SpO2), kapnograafia (EtCO2), temperatuur (T). Arvutatakse välja hapnikuvajadus ja dokumenteeritakse kopsude kunstliku hingamise soovitud parameetrid (ventilatsioonirežiim, hingamissagedus, FiO2, hingamismaht või rõhk, AF, PEEP jne). Kui transpordi ajal on patsiendi eest hoolitsemiseks vaja meeskonnale tundmatuid seadmeid või ravimeid, võetakse kaasa koolitatud spetsialist (nt günekoloog ja/või neonatoloog enneaegse sünnituse ohu korral). Patsient paigutatakse hoolduspersonali abil koos voodilinadega kiirabiraamile (vajaduse korral ka vaakummadratsile) ja fikseeritakse turvavöödega. Võetakse üle monitooring ja ravimi manustamine reanimobiilis olevate seadmetega. Vajaduse korral võetakse üle kopsude kunstlik hingamine reanimobiili portatiivse hingamisaparaadiga. Jälgitakse pidevalt eluliselt tähtsaid parameetreid.
annaabi.ee 
