31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Klassikaline majandusteadus Adam Smith 1776 Uusklassikaline majandusteadus Jean Babtiste Say 1900 Keinslik majandusteooria John Maynard Keynes 1936 Monetaristid Neoklassitsistid Postkeinslik Neokeinslik majandusteadus j majandusteadus j Milton Friedman Robert Lucas Paul Davidson James Tobin Thomas Sargent
tunnustamist ja edasiarendust kaasaegsete juhtimisteoreetikute (Tom Peters, Peter Drucker jne. ) poolt. 5. Küsimused aruteluks ja kordamiseks. 1. Miks hakkas arenema juhtimise neoklassikaline käsitlusviis? Klassikalise juhtimise seisukohtadega ei saavutata alati täielikku efektiivsust,puututi kokku olukordadega kus töölised ei käitunud nii,nagu nad pidid käituma lähtudes klassikalisest teooriast. Taheti muuta efektiivsemaks inimese juhtimist. Neoklassitsistid arvavad et inimene on organisatsiooni liige ja võib tegutseda ettearvamatult. Et muuta tööd paremaks,tuleb arvestada töötajate vajadustega,neid motiveerida ja ka nende huvidega arvestada 2.Milliseid teadusi kasutasid neoklassikalise koolkonna esindajad juhtimisteooria edasi arendamiseks? 3.Millisteks kaheks suuremaks teooriate grupiks jagatakse neoklassikalised juhtimisteooriad? 4.Nimetage inimsuhete koolkonna tähtsamad esindajad. H.Münstenberg ,M. P. Follett, G.E. Mayo 5
Teemadeks olid eraelu, ühiskondlik elu vms. Addisoni ja Steele vaated on üsna klassitsistlikud. Üks klassitsismi põhiväiteid, mis polegi nii paha- on hea maitse mõiste. Mis on maitsekas ja mis mitte?Hea maitse on vaieldav. Maitse on muutuv. Näiteks moe maitse on muutuv. Hea maitse on suhteline asi. Tolles kontekstis seda maitset üritati kultiveerida. Üheks tunnuseks on ka ladinakeelde epigraaf iga numbri alguses.Oluline on ka nende esteetiline programm, mis tõestab, et nad niiväga neoklassitsistid ei olnud. Need ajakirjad on siiki kunstide kandjad läbi sajandi. Nende mõtteavaldused on olnud vahel koguni prohvetlikud. Nad näiteks propageerivad Inglise ballaade kui väga huvitavat vormi. Neoklassitsism ei räägi aga rahvakunstist. See on pigem õukonna teema. Lisaks oli hariduslik ja kasvatuslik aspekt ajakirjadel. 17. sajandil ei olndu Shakespeare oluline autor. 18. sajandi esimesel poole toovad Addison ja Steele ta tähtsuse esile. 19
annaabi.ee 
