Neoklassitsism kui mõjuvahend Neoklassitsism, teisi sõnu ka uusklassitsism, mis sai alguse 19. sajandil, peegeldab muusikas inimkonnale selle kainet täpsust ja suurejoonelisust. See on klassitsismi elustav suund, mis omab võimsat ning kaasahaaravat helimassi ning milles domineerivad puhk- ja rütmipillid. Selle muusikastiili iseloomulikeks joonteks on helitöö kooskõla ja orkestriseade üldine lihtsustumine, temaatiline tabavus ja rütmiline motoorsus. Neoklassitsistlikku muusikat kuulates tekib suur ärevustunne, millegi võimsa ja kättesaamatu järele. See tõmbaks mind justkui lõputusse väljapääsmatusse olukorda, kus muusika vaibudes ka tekkinud närvikõdi kaob. Muusika valjenedes kordub see taas. Muusika elavdab ning vilgastab mind, kui kuulan Sergei Prokofjev’i ,,Romeo’t ja Julia’t’’ või Carl Orff’i ,,Carmina burana’t’’. Teosed omavad selle ajajärgu tähtsat ajaloolist hõngu, mis kütkestab meeli mitmeil moel. On kuulda ...
Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vormiskeemidega Tal oli silmapaitsev meloodiaanne Teda võib siduda neoklassitsismiga Jõudis kirjutada muusikat kõigis zanrides Väljapaistvaimaks kujunesid aga ooperi-, koori- ja orkestrimuusika Pööras selja traditsioonilisele "inglisepärasusele" ja võttis omaks mandri- Euroopa kultuuri Esimene menuteos (1937) "Variations on a Theme of Frank Bridge" Orkestrimuusika Tema populaarseim teos "Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemal" ehk "Teejuht noortele orkestri juurde" Teose eesmärgiks on tutvustada sümfooniaorkestri pille ja erinevaid kõlalisi
aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Juugend (saksa k 'noorus') arhitektuuri, kujutava ja tarbekunsti stiil u 1890-1910, mille taotluseks oli reaktsioonina eklektitsismile luua keskkonna terviklik kujundus. Juugendlikele vormidele on iseloomulik voolav siluett, kujunduses kasutati väänlevat taim- või geomeetrilist ornamenti. 1910. a paiku segunes juugendstiil kohati neoklassitsismiga. 3. Postimpressionism: Vincent van Gogh (1853-1890). Olulisem on leida väljendus oma hingeseisundile ja ideedele. Kuulsamad teosed: ,,Vaas 12 päevalillega" (1888),"Tähistaevas", ,,Kohviku terrass öösel" (1888) Paul Gauguin (1848 1903). Kuulsamad teosed: ,,Nägemus peale jutlust"(1888), ,,Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga" (1888), ,,Oled Sa armukade? " (1892), ,,Autoportee paletiga" (1893) Sümbolism: Nikolai Triik (1884 1940)
aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin.(Wikipedia) Kuna Neoklassitsism tekkis esimese maailmasõja järel üritas see omal moel korrastada atonaalset segadust. Neoklassitsismiga Tunti huvi varasemate stiilide(renessanss,barokk,klassitsism)vastu.Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Toetuti rohkem klassikaliste vormiskeemidele, kuid sellega ei jäljendanud otseselt küll klassitsismiaja heliloojate stiili, kuid peeti siiski lugu klassikalisest vormist ning eelistati ka edaspidi selget meloodilist joont.(Annaabi) Muusikat kuulamiseks:https://www.youtube.com/watch?
selle üks keskmeid on 1804–1809 Krause projekti järgi ehitatud Tartu Ülikooli peahoone (hoone tiivad on arhitekt Karl Rathausi hilisem lisandus). Ülikooli kompleksi kuulusid ka Toomemäele rajatud tähetorn, Vana Anatoomikum, toomkiriku varemeist kujundatud, erandlikult neogooti stiilis, raamatukogu, kliinikud ja Toomemäe sillad. Ehkki kaks maailmasõda on Tartu kesklinna tublisti harvendanud, kujundab toonane klassitsism kõrvuti stalinistliku neoklassitsismiga tänaseni Tartu kesklinna arhitektuurilist palet. Sellest pärineb ka Tartu hüüdnimi Emajõe Ateena. Tartu Ülikooli peahoone värviskeem taastati arhitekt Krause märkmete põhjal alles 21. sajandil. Tartu raekoda 2005. aasta hansapäevade aegu. Inglisild Lossi tänava kohal. Lehekülg 23 - 29 Lehekülg 24 - 29 9. Seleta mõisted ja too nende kohta näiteid 1
annaabi.ee 
