Kunstiajalugu 30.10.12 KT REALISM Puuduvad arhidektuuri teosed, ainult maalikunstis esineb R-s. Kujutatakse ainult reaalsust, ehk käega katsutavat, silmaga nähtavat. Maalitakse ennast ümbritsevat ilma ilustamata, tõde, teaduse põhjal. Loomutruu lähenemine. Teemaks eelkõige loodus, inimesed. Maalitakse otse. 1830. a. peatuvad paljud kunstnikud Barbizonis (koolkond, eesotsas Rousseau) ¤ Francois Millet teemaks talupojad, raske töö. Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort. " Kivilõhkujad" ¤ Honore Daumier- joonistaja, graafik. Tööd esitati ...
Fovism kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907 aastani. 1905 Pariisi Sügissalongis esimene ühisnäitus Enamik foovide rühmituse liimeid pärines Pariisist või selle ümbrusest. Põhituumik oli õppinud Gustave Moreau stuudios. Liidriks kujunes Henri Matisse. Henri Matisse (1869-1954) Maalikunstnik, graafik, skulptor Lühiajaliselt õppis juurat, alates 1890 Gustave Moreau õpilane Mõjutatud Cezanne`i töödest, neoimpressionismist Kujundas isikupärase, puhastel värvidel põhineva stiilini Loobus ruumilisuse illusioonist ja figuuride modelleerimisest, kujutades keha pinnaliselt lihtsustades Henri Matisse (1869-1954) "...kunstiteos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele..." Henri Matisse, "Collioure`i maastik" (1905) Henri Matisse, "Toredus, vaikus ja iharus" (1905) Henri Matisse, "Elurõõm" (1905-1906)
Punktide valikul ja paigutusel püüti arvestada rangeid reegleid. Üksteise kõrvale asetatud puhaste värvide täpid pidid teatud kaugusel vaataja silmas optiliselt ühinedes moodustama uue värvuse mulje. Neoimpressionistide tööd on veelgi valgusküllasemad kui impressionistidel. Neoimpressionism püüdis maalis luua taas kindlamat vormi ja korda, kuna koloriit impressionistide töödes muutus juba üsna ebamääraseks ja vorm küllaltki laialivalguvaks. Eesti kunstnikest oli neoimpressionismist mõjustatud Konrad Mägi, kellel on selles laadis mitmeid ilusaid Norra ja Saaremaa maastikke. Tema maali ,,Merikapsad" olen ka oma silmaga näinud.
elukutseliseks kunstnikuks. Esialgu ei olnud Matisse'i maitse kaugeltki mitte avangardistlik ning tema varaseimad Pariisis maalitud tööd olid 17. sajandi Madalmaade stiilis, millest olid eestkuju võtnud prantsuse 1850. aastate realistid. 1892. aastast 1899. aastani võttis ta tunde Gustave Moreau juures Pariisi Kaunite Kunstide Koolis (École des Beaux-Arts). Matisse sai fovismi peaesindajaks. Ta lähtus oma tööd tehes impressionismist ja neoimpressionismist. Fovistliku laadi kujundas 1905-1908, ta tõusis sellega avangardistlike tippkuntsnike hulka. Tema rõhutatult kahemõõtmelised maalid väljendavad pidulikkust ja elurõõmu, nende mõju põhineb suurtel säravatel puhastel värvipindadel, mille rütmi rõhutab arabeskne kontuur. Tema joonistus arenes aegamööda lihtsamaks ja vorme deformeerivamaks. Värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kuntsniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Ta
6. August Weizenberg- meie rahvusliku skulptuuri rajaja, Amandus Adamson-panus kultuuri ajalukku, nt ,,Russalka". 7. Jaan Koort-,,Metskits". 8. Neoimpressionism-uuriti teaduslikult, kuidas inimeste silm näeb värve ja sellele vastavalt loodi teosed. Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena.Ka värvide valik ei olnud vaba, jäi eredavärvilise mosaiigi mulje. 9. Puäntillistid pr.k. point, divisionistideks pr.k. diviser-jaotama. 10. Konrad Mägi-mõjustatud neoimpressionismist. Pallase kunstiühingu asutaja, kõige ,,värvitundlikum" eesti maalija, esimesed eesti ,,moodsad" loodusmaalid. Postimpressionism. 1. Post-pärast, taga, järel. Pärast impressionismi. Postskriptum, postdateerima. 2. Postimpressionistid-kunstnikud, kes lõid oma loomingu kandvama osa pärast impressionistide viimast näitust 1886.a. Pariisis 3. Paul Cezanne-talle ei meeldinud impressionistide teoste väline külg, nende ilu puudutavad küsimused
Värvide valik oli kindlaks määratud ja tänu sellele olid ka maalid eredavärvilise mosaiigse muljega. 1886.a. võeti maal ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte'i" viimasele impressionistide näitusele. Seurat maalis palju suplejatest ja rannast aga kuulsaim maal on tal ,,Tsirkus". Teine kuulsam neoimpressionist oli Paul Signac. Tema töödes oli palju helepunaseid, siniseid ja kollaseid toone. Ta austas väga Monet kunsti. Enamik tema maale on mere- ja jõevaated. Eesti kunstnikest oli neoimpressionismist mõjutatud Konrad Mägi, kes maalis palju Saaremaa ja Norra maastikke- ,,Merikapsad".
annaabi.ee 
