liberaalse antifasismi liigset sõltuvust võimudest. Mõned antifasistid: (Allan Vainola (eesti kitarrist, laulja, helilooja ja anarhist,) Uno Laht(Eesti luuletaja, prosaist ja publitsist), Albert Camus(prantsuse kirjanik ja filosoof) Neofasismiks ehk uusfasismiks nimetatakse pärast Teist maailmasõda tekkinud paremäärmuslikke poliitilisi liikumisi ja õpetusi, millele on omased kõik või osad fasismi tunnusjooned. Neofasismi täpses mõistes ei ole politoloogid siiani kokkulepet saavutanud, sest fasism on mitmete ajastute vältel paljudes riikides esinenud väga erinevates vormides. Samal põhjusel on üheselt defineerimata ka fasismi enda mõiste . Neofasismi on iseloomustatud kui poliitilist orientatsiooni või ideoloogiat, mille puhul ülistatakse oma rahvuse rolli määral, mis toob kaasa: · riigi sees vähemusrahvuste diskrimineerimise või assimileerimise;
12 Mõned antifasistid: (Allan Vainola (eesti kitarrist, laulja, helilooja ja anarhist,) Uno Laht (Eesti luuletaja, prosaist ja publitsist), Albert Camus (prantsuse kirjanik ja filosoof) Neofasism 12 http://et.wikipedia.org/wiki/Antifa%C5%A1ism 10 Neofasismiks ehk uusfasismiks nimetatakse pärast Teist maailmasõda tekkinud paremäärmuslikke poliitilisi liikumisi ja õpetusi, millele on omased kõik või osad fasismi tunnusjooned. Neofasismi täpses mõistes ei ole politoloogid siiani kokkulepet saavutanud, sest fasism on mitmete ajastute vältel paljudes riikides esinenud väga erinevates vormides. Samal põhjusel on üheselt defineerimata ka fasismi enda mõiste . Neofasismi on iseloomustatud kui poliitilist orientatsiooni või ideoloogiat, mille puhul ülistatakse oma rahvuse rolli määral, mis toob kaasa: riigi sees vähemusrahvuste diskrimineerimise või assimileerimise;
fasismi sõjalist lüüasaamist, kutsus Itaalia Kommunistlik Partei oma liikmeid otsima üles endisi fasiste ja lubama neile amnestiat juhul, kui nad ühinevad kommunistliku parteiga. 1919 asutati Saksamaal Fasistlik Saksa Töölispartei, millest 1920. aastal sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. 1921. aastal tõusis selle partei juhiks Adolf Hitler. Fasistlik ideoloogia avaldas Euroopas olulist mõju aastatel 19191945. Ka pärast Teist maailmasõda on esinenud nn neofasismi puhanguid, kuid need on olnud suhteliselt vähe edukad. Fasistliku ideoloogia loomisel on eklektiliselt kasutatud F. Nietzsche, V Pareto, G. Soreli, J. A. de Gobineau jt ideid. Nii Saksamaal kui Itaalias aitas fasismi sünnile kaasa Esimese maailmasõja järgne raske majanduslik olukord, suur tööpuudus, korruptsioon, inflatsioon, korralagedus jne. Liitlased otsustasid rahulepingu sõlmimisel karistada Saksamaad suure kontributsiooniga ning sundvõõrandasid olulise osa Saksamaa