Meie omakorda peame Eestis trükitud kaartidel andma Saksamaa kohanimed täpsel saksa kujul, Armeenia kohanimed armeenia kujul (transkriptsioonitabeli järgi armeenia tähed eesti tähtedega vahetades). Suhteliselt vähe on olnud mugandnimesid, mille all mõeldakse natuke meiepärasemaks kohandatud nimesid, nt Gaana pro Ghana, Šlesvig-Holštein pro Schleswig-Holstein, Kostromaa pro Kostroma. Mugandnimede hulka on soovitatav hoida võimalikult väikesena. Eeltoodud näited ja nendetaolised juhtumid käivad rahvusvahelistel nimekongressidel sõlmitud rahvuskeelsuse kokkulepete vastu, mistõttu neist on tulnud eesti keeles loobuda.3 Erandolukorras on mõnede väljaspool meie keeleala seisvate objektide (koha, isiku, kauba vm) päris meiekeelsed nimed – eksonüümid, mille tüübid jagunevad veel paralleeleksonüümideks ehk naarusnimedeks ja paratamatusteks eksonüümideks. Seesugused nimed on enamasti ajalooliselt kujunenud, nt Siber, Saksamaa,
sagedamini kasutatud väljendid intelligentsuse defineerimisel. Samas on ka igaühel meist mingi arusaam targast inimesest, mõnele tähendab see igas olukorras toimetulevat, hästi kohanevat inimest, teisele igapäevaelus veidi saamatut filosoofi. Vast viimasele nägemusele sarnasemalt on intelligentsust defineerinud ka üks selle valdkonna klassikutest Edward Thorndike, kelle jaoks intelligentsus tähendas vaimset kvaliteeti, mille osas Aristoteles, Platon, Thucydides ja teised nendetaolised erinesid kõige enam nonde päevade Ateena idiootidest. Et oma mälu ja mõistust mitte liigselt koormata tasuks meelde jätta aga üks lihtsamaid, lühemaid ning ka vanemaid intelligentsuse definitsioone, mille on kirja pannud esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet: intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus (4). 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA 2
Binet alustas üldiste teadmiste testide koostamist, mis lõpptulemusena pidid ennustama edukust koolis. Nii sai alguse intelligentsuse testide loomine. Mis on intelligentsuse test? See on väga üldine tunnetuslike võimete test. Mis on intelligentsus? Alfred Binet: Intelligetsus on üldine tunnetuslik võimekus. Edward Thorndike: Intelligentsust võib defineerida kui "vaimset kvaliteeti, mille osas Aristoteles, Platon, Thucydides ja teised nendetaolised erinesid kõige enam nonde päevade Ateena idiootidest". Intelligentsus on võime mõista ümbritsevat maailma, mõelda ratsionaalselt ja kasutada olemasolevaid ressursse efektiivselt. 1.2. Intelligentsuse teooriad 1.2.1. Intelligentsuse ühe faktori teooriad Binet lähtus sisuliselt intelligentsuse ühe faktori (teguri) teooriast. Selle kohaselt isiksusel on üks spetsiifiline integraalne isiksuse omadus intelligentsus. Sarnastel seisukohtadel olid ka Terman ja Thorndike. 1.2.2
annaabi.ee 
