Kättemaksu jumalannad, kes karistasid igasuguste roimade, eriti veresüü eest. Nad on määratud igavesti Maa peal elama. Uranose võim taandus sellega. 4 Nüüd saab Kronosest universumi valitseja ning ta loodab, et igaveseks. Kuid tema valitsemisaeg, mis rajanes säärasel kuritööl, tõi maailmale palju hädasid. Jumalanna Öö sünnitas Surma ja Pettuse, Luupainajad ja Riiu, kättemaksuhimulise Nemesise (kättemaksu jumalanna) ja palju muid koledaid nähtusi, mis mürgitasid maailma. Kronosel oli kuus last oma õe Rheiaga: tütred Hestia, Demeter, Hera ja pojad Hades, Poseidon ja Zeus. Kartes isa Uranose needust ja et lapsed ei saaks tema üle võimu haarata, sõi Kronos ettevaatusest viis last kohe pärast nende sündimist ära alles jäi ainult Zeus. Rheia ahastas pärast iga lapse kaotust, kuni ei suutnud seda enam taluda ja võttis appi kavaluse
Perseuse lugu on tavaline skeem Vana-Kreeka, kuid ka Lähis-Ida ja paljude muude piirkondade kangelase sünnist. Valitsejale ennustatakse, et vastsündinu kukutab kuninga (Kyros II) või toob kuningriigi huku (Trooja Paris), mille peale kuningas üritab kõigest väest last tappa, kuid saatuse kiuste mingi kalur või karjane päästab lapse ja ennustus saab aastate pärast tõeks. Mis eristab Perseust Iasonist ja Theseusest, on üllatavalt rahumeelne lõpp. Helena oli Zeusi ja Leda (või Nemesise) tütar. Helena erakordse ilu pärast röövis ta juba lapseeas Theseus, kuid Helena vennad vabastasid ta ja tõid kaunitari tagasi koju Spartasse. Et edaspidi ära hoida asjatud tüli tema kosilaste vahel, pakku Odysseus välja ettepaneku anda vanne, et kõik aitavad seda meest, kelle Helena neist endale valib. Seepärast kogunesid pärast seda, kui Paris oli vahepeal Menelaosega abiellunud Helena Troojasse röövinud, kokku kangelased kogu
poega olukorrast informeerimata. Situatsiooni muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et isa ja poeg armastavad ühtsama neidu Trooja kuningatütart Iliat. Poja ametlik mõrsja on aga Argose printsess Elektra. Campra ooper lõpeb katastroofiga: pärast seda, kui Neptun on Idomeneole andestanud tingimusel, et Kreeta troonile tõuseb ta poeg koos Iliaga ning tähistatakse õnnelikku lahendust, kutsub raevunud Elektra appi kättemaksujumala Nemesise. Nemesise mõjul tabab Idomeneod meeltesegadus, ta tapab oma poja. Taas meelemõistusele tulnud, tahab ta surmata ka iseennast, ent teda takistab Ilia, teatades: ,,Surma lähen mina, sina pead karistuseks edasi elama oma süükoorma all." Niisugune oli Danchet' ja Campra muusikaline tragöödia aastast 1712, Louis XIV valitsusaja lõpust. Valgustusajal üles kasvanud Mozartile selline müüditõlgendus ei sobinud. Kõigepealt tuli muidugi ületada zanrite erinevus, s.t kujundada
annaabi.ee 
