haploidsed rakudki. Toitumine ja bioloogia Nagu teisedki seened, on kottseened heterotroofid ning omastavad toitaineid surnud või elavatest organismidest. Suurem osa saprotroofidest lagundavad surnud taimset materjali. Biotroofid moodustavad kas sümbiontseid suhteid väga erinevate organismidega või on parasiitideks, moodustades suurema osa taimede ning loomade parasiitidest. Parasiidid:taimedel, seentel, imetajatel, lülijalgsetel (ka kaaslejad), nematoodidel (kägistajad) Sümbiondid: taimedega:endofüüdid, samblike moodustajad (koos rohevetikate ja/või tsüanobakteritega), erikoidse ja ektendomükoriisa moodustajad, loomadega (sh. putukatega) Saprotroofid:puidul, puukoorel ja taimedel, koprofiilid Elukeskkonnaks: maismaa maapealsete ning maa-aluste viljakehadega kottseened veekeskond mage- ning merevees elavad kottseened, saprotroofid, parasiidid või endofüüdid taimedel ja loomadel. Inimesele olulised:
Nad on rakulise ehitusega organismid. Neil puudub raku tuum. 4. Põhimõisted üldentomoloogiast ja taimekahjuritest 1. Nematoodid ehk ümarussid nad on lülistumata kehaga ja kaetud kolmekihilise nahklihasmõiguga. Mõnel liigil on nii isased kui ka emased usja kehaga (nt. maasika-närbuss), mõnel aga on suguküpsed emased keraja, sidruni- või pirnikujulise kehaga (nt. kartuli-kiduuss). Keha eesotsas on neil teravil e. stilett, mille abil toitutakse taimerakumahlast. Nematoodidel on arengus muna-, vastse- ja valmikujärk. Kasvades vastsed kestuvad. Ebasoodsates kasvutingimustes säilivad paljud nematoodid tsüstidena, mis moodustub munadega täidetud emasloomast. Loom ise sureb, kuid tema paksenenud kest jääb munadele kaitseks ümber. Nii võivad munad oma eluvõime säilitada 5..6 (10) aastat, oodates enda jaoks sobivat kultuuri 2. Ämblikulaadsed siin on kahjuriteks võrgendilestad, pahklestad, rohulestad ja kedriklestad. Nad
1969, McClelland & Ronald, 1974; ref. Moravec, 1994). Kalad vôivad olla kas vahe- vôi säilitusperemehed. (Moravec, 1994) 3.2.1.4. Raphidascaris acus (Bloch, 1779) (Nematoda, Ascaridoidea, Anisakidae) R. acus on tavaline riimveeline Euroopas, Ameerikas ja Aasias laialtlevinud soole parasiit. Kirjanduse põhjal on seda liiki leitud paljude sugukondade kaladel kuid andmetest ei tule välja kas kõik kalad on päriselt lôpp-peremehed, vôimaldades emastel nematoodidel suguküpseks saada ja mune produtseerida, vôi on vaid säilitusperemehed, kelles parasiidid suguküpseks saavad aga mune ei produtseeri. Euroopas on tema peamised lôpp-peremehed haug (Esox lucius) ja forell (Salmo trutta). Täiskasvanud isendeid on leitud ka veel angerjal (Anguilla, anguilla), lutsul (Lota lota), ahvenal (Perca fluviatilis) jt. Larve on leitud väga paljudel kala liikidel, kes toimivad kas vahe- või säilitusperemeestena.
annaabi.ee 
