- § 127. Põhiseaduse muutmine kiireloomulisena - (1) Kui põhiseaduskomisjon on teinud Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadust kiireloomulisena, paneb istungi juhataja põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandal lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist hääletamisele ettepaneku käsitleda eelnõu kiireloomulisena. Eelnõu kiireloomulisena käsitlemise otsuse vastuvõtmiseks on nõutav neljaviiendikuline häälteenamus. - (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmisviis saab nõutava häälteenamuse, paneb istungi juhataja hääletamisele põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. - (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmisviis või põhiseaduse muutmise
korrale. Konstitutsiooniliste seaduste muutmine ja täiendamine lihtseadustega peaks olema välistatud nii sisulistel kui ka protseduurilistel kaalutlustel (Maruste, Truuväli 1995, 306). Põhiseaduses tähendab: poolthäälte enamus – poolt hääletab enam kui vastu; 16 kahekolmandikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu; neljaviiendikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt neli korda enam kui vastu; Riigikogu koosseisu häälteenamus – poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust; Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust; Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kolm viiendikku Riigikogu koosseisust. 60. Milline seadus käsitleb seaduste avaldamist?
korrale. Konstitutsiooniliste seaduste muutmine ja täiendamine lihtseadustega peaks 16 olema välistatud nii sisulistel kui ka protseduurilistel kaalutlustel (Maruste, Truuväli 1995, 306). Põhiseaduses tähendab: poolthäälte enamus poolt hääletab enam kui vastu; kahekolmandikuline häälteenamus poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu; neljaviiendikuline häälteenamus poolt hääletab vähemalt neli korda enam kui vastu; Riigikogu koosseisu häälteenamus poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust; Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust; Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus poolt hääletab vähemalt kolm viiendikku Riigikogu koosseisust. 60. Milline seadus käsitleb seaduste avaldamist?
111. Mida tähendab poolthäälteenamus, mida Riigikogu koosseisu häälteenamus? Millise häälteenamusega võetakse vastu valdav enamus Riigikogu aktidest? Riigikogu teeb otsustusi häälteenamusega. Põhiseaduse rakendamise seadus sätestab: Poolthäälte enamus s.t. poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui vastu Riigikogu kahekolmandikuline häälteenamust s.t. poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu Riigikogu neljaviiendikuline häälteenamus s.t. poolt hääletab vähemalt neli korda enam kui vastu Riigikogu koosseisu häälteenamus poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus s.t. poolt hääletab vähemalt 2/3 Riigikogu koosseisust Riigikogu koosseisu kolmviiendikuline häälteenamus s.t. poolt hääletab vähemalt 3/5 Riigikogu koosseisust. Erinevus seisneb selles, et viimased kolm on seotud Riigikogu koosseisuga (Riigikogus on 101 liiget) ja