Selle massiivse kahekordse hoone alumise osa moodustab ümarkaarsete sügavate niššidega liigendatud kümnetahukas. Ülemist silindrilist osa liigendavad petiknišid ja kroonib ühest monoliidist väljatahutud nukkidega kuppel. Karolingide ajal kujunes välja kloostri põhiskeem, mis koosnes kirikust, kloostriõue ümbritsevatest kongidest, kloostriülema majast, koolist, võõrastemajast, haiglast ning mitmeotstarbelistest majandusruumidest. Tähtsamad kloostrihooned paiknesid neljatiivalise sulushoonestuse ehk klausuurina ümber siseõue, mida ümbritses ristikäik (kaetud sammaskäik, mis ühendas erinevaid kloostrihooneid ja kirikut). Hoonestu lõuna- või põhjatiival oli kirik, selle vastas söögisaal ehk refektoorium. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaan- laste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele Joonis 9. Theoderichi mausoleum 10 ROMAANI
.claustrum = suletud koht). Esimesed kloostrid tekkisid juba varakristlikul perioodil Egiptuses, sealt levis kloostrite asutamine nii Bütsantsi kui ka Lääne-Euroopasse. Karolingide ajastul kujunes aga üldjoontes välja kloostri põhiskeem, koosnedes kirikust, kloostriõu e ümbritsevatest mungakongidest, abti majast, koolist, võõrastemajast, haiglast ning mitme otstarbelistest majandusruumidest (veski, õllepruulimiskoda jne). Tähtsamad hooned paiknesid neljatiivalise sulushoonestuse e. klausuurina. Keskel oli ristikäigu ja kaevu(hoone)ga siseõu. Hoonestu lõuna- või põhjatiival asetses kirik, kiriku vastas söögisaal 42 e. refektoorium. Kiriku kooriruumi kõrval paiknes käärkamber, selle kõrval omakorda kapiitlisaal (suur esinduslik, harilikult 2-lööviline saal, kus toimusid igapäevased
kasutamises. Rokokoo oli olemuselt prantsusekeskne ning ilmnes põhiliselt sisekujunduses (õrnad pastelsed toonid, nipsasjakeste rohkus, ornamendi toretsev ja peenutsev laad, kergem ja elegantsem mööbel) ja maalikunstis (tugevneb meelelahutuslik kunst, portreed, galantsed peod jne). Saksa aiakunsti selle ajastu olulisemad rajatised: Herrenhausen, Hannover (1665-1695), Charbonnier. Nymphenburg, München (1715-), Domenique Girard. Ermitage Bayreuthis. Suletud neljatiivalise ehitise lasi krahv Georg Wilhelm 18. sajandil rajada kolmest küljest piiratud metsamaastikku. 1735. a sai Bayreuthi kompleksi valdajaks uus omanik, krahv Friedrich II. Peahoone lähedusse ehitati täiesti ainulaadne poolringikujulise põhiplaaniga hoonetekompleks, mis oli algselt treliaaziga ühendatud suletud ringiks. See piiras üht parterit, mille juurde kuulus sädelevaid veepiisku purskav bassein. Lääne pool asus geomeetriline aed,
annaabi.ee 
