peeneks pihustatud kütusest ja õhust küttesegu valmistamine ning silindritesse juhtimine karburaator- ja gaasimootorite puhul, aga ka heitgaaside silindritest eemaldamine. Süütesüsteem tagab töösegu süütamise karburaator- ja gaasimootorites. Käivitussüsteem on ettenähtud väntvõlli pööramiseks mootori käivitamisel. 11 MOOTORI SILINDRITE ARV JA PAIKNEMINE Ühesilindrilises neljataktilises mootoris pöörleb väntvõll ebaühtlaselt, mistõttu hooratta inertsmoment peab olema suur. Mitmesilindrilises mootoris pöörleb väntvõll ühtlasemalt, sest töötaktid erinevates silindrites ei lange ajaliselt kokku. Mida rohkem on mootoril silindreid, seda ühtlasemalt väntvõll pöörleb. Väntmehhanismi detailide koormus muutub mitmesilindrilises mootoris sujuvamalt kui ühesilindrilises. Mootori silindrid võivad paikneda: püsti ühes reas üherealised ehk reasmootorid;
languse tingimustes, mis kraadides väljund ca 60 kraadi EASS-i 5. Mootoritöö põhimõisted Surnud seis kolvi liikumise lõppasend. Eristatakse kolvi alumist surnud seisu (ek ASS; vk HMT; sk UTP; ik BDC) ja ülemist surnud seisu ( ek ÜSS; vk BMT; sk OTP; ik TDC); Kolvi-käik kolvi liikumisteekond ühest surnud seisust teise (S); Taktiks nim. mootori ühe kolvikäigu jooksul tehtud tegevust. Neljataktilises mootoris toimub neli takti: sisselase; surve; töö ja väljalase. Seega on mootori taktiarv tööprotsessis Tt = 4. Samas toimuvad eeltoodud protsessid väntvõlli kahe pöörde jooksul, mistõttu 4-taktilisel mootoril on taktiarv pöördel Tp = 2. Tööprotsess / tsükkel on mootoris kindla korra järgi toimuv ja korduv taktide summa; Tööjärjekord mootoris kindla korra järgi ja korduvalt toimuvad silindrite tööprotsessid; Silindri mahud kolvi liikumisel tekkiv ruumala
teatud ajavahemiku järel, mistõttu väntvõll pöörleb eba- ühtlaselt. Selle puuduse vähendamiseks ehitatakse mooto- rid sageli mitmesilindrilistena. Töötaktide vaheajad on neil lühemad, mis teebki mootori käigu ühtlasemaks. Kodu- maistel mootorratastel on levinud kahesilindrilised mooto- rid nii kähe- kui neljataktilise töötsükliga (vt, joon. 6, d ja e). Sellises kahetaktilises mootoris järgnevad töötaktid väntvõlli iga 180° ja neljataktilises -- 360° suuruse pöör- denurga järel. Pideva töö tagamiseks vajab mootor peale oma põhiosa väntmehhanismi veel mitmesuguseid abimehhanisme ja 23 -süsteeme: gaasijaotusmehhanismi, jahutus-, õlitus-, toite- ja süütesüsteemi. Nende ehitus- ja tööpõhimõtteid käsitle- Väntmehhanism takse allpool.
Kütuse põlemisel vabanenud energia paneb liikuma kolvi ja tehtud töö kantakse väntmehhanismi kaudu mootori võllile. Carnot` ringprotsess ei ole sisepõlemismootorites otstarbekalt realiseeritav ning nende töö põhineb Otto, Dieseli või segaringprotsessil. Sõltumata mootori ringprotsessi tüübist võib kogu ringprotsess toimuda kas kahe või ühe väntvõlli pöörde jooksul ning mootorid oleksid sel juhul vastavalt kas nelja- või kahetaktilised. Neljataktilises mootoris toimuvad kolbmootorite põhiprotsessidest e taktidest (sisselase, komprimeerimine, töötakt, väljalase) igaüks kolvi ühesuunalise liikumise jooksul ühest surnud punktist teise. Järgnevate kolbmootorite ringprotsesside kirjeldamisel eeldatakse lihtsuse huvides, et mootorid on neljataktilised. Kahetaktilises mootoris toimub nii sisselase, komprimeerimine, töö ja väljalase ühe väntvõlli pöörde jooksul. 39(113)
annaabi.ee 
