Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"neljatahulisest" - 3 õppematerjali

Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite
6
doc

Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite

kaetud mustrilise siidkattega. Peamiselt Saaremaal, vähem ka Lääne-Eestis tulid kasutusele lühikesed jakitaolised kampsunid ja vestilaadsed liistikud. Lõuna-Eesti rõivad säilitasid arhailisuse, uuendused peamiselt kaunistustes. Varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel hakati kasutama vene rändkaubitsejatelt saadavat punast puuvillast lõnga ehk maagelõnga. Pikk-kuubedele õmmeldi peale punasest neljatahulisest villasest nöörist - kaarusest - kaunistused. Sel ajal anti välja ka rõivastuskorraldusi, mis määrasid ära selle, mida madalama päritoluga rahvas kanda tohtis. Lihtsast kalevist või muust materjalist saksarõivaid võisid nad kanda vaid siis, kui need olid tehtud talupojalaadis. Keelati just seda, mis seadis ohtu rõivastuses avalduvad seisusevahed (karusnahaga kaunistatud mütsid, peened välismaised põlled, kulld ja hõbe). Ehetest

Kultuur-Kunst → Kultuurilood
59 allalaadimist
Rahvakultuuri ajalugu 1700-1816
15
doc

Rahvakultuuri ajalugu 1700-1816

tulid peamiselt Saaremaal, vähem Lääne-Eestis juba 18. sajandil kasutusele lühikesed jakitaolised kampsunid ja vestilaadsed liistikud (Saaremaal abud). Lõuna-Eesti rõivas säilitas arhailisuse, uuendusi tuli 18. sajandi lõpus peamiselt kaunistustesse. Linaste rõivaesemete tikandis hakati varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel kasutama vene rändkaubitsejate vahendatud punast puuvillast lõnga, maagelõnga. Pikk-kuubedel võeti kasutusele punasest neljatahulisest villasest nöörist ­ kaarusest ­ peale õmmeldud kaunistused. Kogu majanduselu kaubalisuse kasvuga suurenes maaelanike rõivastuses 18. sajandil ostukaupade osatähtsus. Suur osa ehteid ja väiksemaid detaile, nagu siidpaelad, pearätid, nööbid, karrad, litrid jms, saadi rändkaubitsejatelt ja linnakäsitöölistelt ning poodidest. (6) 13 Muusika 18

Kultuur-Kunst → Rahvuskultuuri liikumine
16 allalaadimist
Elektrirajatiste projekteerimine III
132
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine III

• Puitmastid − immutatud männipuit Eelised − kerged, koostatavad kohapeal, madal hind Puudused − piiratud kestvus, piiratud kõrgus, väiksem tugevus • Uuemad materjalid: sünteetilised materjalid (klaasplastikud, polüester- ja epoksüüdvaigud − traaversid, masti ülaosa); liimitud vineer, puitosade katmine sünteetiliste kiledega Konstruktsioonilt • tornmast /tower/ − metall-, puit- või raudbetoon mast, mis koosneb tava- liselt neljatahulisest tüvesest ja traaversitest [IEV] Eelkõige − (teras)sõrestikmastid /(steel lattice tower/ − sõlmedes ühen- datud varrastest koostatud mast • postmast /pole/ − vertikaalne puidust, raudbetoonist, või metallist mast, mis paigaldatakse vundamendile või vahetult pinnasesse [IEV] • vabaltseisev mast /self-supporting support/ − mast, mille stabiilsus on piisav ilma tõmmitsaid kasutamata [IEV]

Energeetika → Elektrivõrgud
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun