võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui astutakse valgele pakule, tõstetakse valge lipp kohtunike poole ja katset ei loeta. Hüpe koosneb neljat osast: hoojooksust, äratõukest, lennust ja maandumisest. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe.
Concerto grosso-Esimene orkestrizanr. Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm. Vorm- Teose ülesehitus, struktuur või liik. Polüfoonia-Mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega. Homofoonia-Mitmehäälsus, kus üks hääl on teistest tähtsam. Sümfoonia-Muusikaline suurvorm sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett- Instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljat keelpillist. Missa- zanr, mis põhineb katoliku kiriku jumalateenistuse tekstile. Tantsusüit-Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Gregooriuse laul-Roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta laul, millel puudub taktimõõt ning mille tekstid on ladinakeelsed. Motett-Mitmehäälne vokaalteos, mis arenes välja organumist. Madrigal-Itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. Barokk-Stiil, mis oli iseloomulik 17
juba kümnendsüsteem • üksteist(kümmend), kaksteist(kümmend) • Helle 1732: ükskolmat (’21’), kakskolmat (’22’), üksviiet (’41’); üheksakümmend ja üks (’91’) • Ahrens 1843: viis rubla kolmat kümmet (’25 rubla’) • kümmend: vana partitiiv sõnast kümme (partitiivi kunagine kohta osutav tähendus, vrd elatiiviga) • poolteist; vanas kirjakeeles pool kolmat (‘kaks ja pool’), pool neljat (kolm ja pool), pool viiet (‘neli ja pool’) Tänapäevane tüüp ilmselt saksa keele eeskujul, üsna hiline *ükte, *kakta, *kolme, *neljä, *viite, *kuute, *seitsemä, *kakt-e-k-sa-n, *ükt-e-k-sä(-n), *kümmen(e) • (ensi-(m)mäinen), (to-inen) e-, to- seostatavad vanade pronoomenitüvedega, -mä- superlatiivi tunnusega 35. Eesti keele laensõnavara algupära. Laensõnade kihistused eesti keeles:
kui ta end täiendanud ongi, edumaa on see-eest meil. Kui võidab Hamlet esimesel tuuril või seis jääb võrdseks kolmandalgi tuuril, las kahurist siis kõmab kogupauk. Siis kuningas joob tervist Hamletile ja karikasse heidab kauni pärli, mis Taani krooni ehib neljat põlve. Nüüd kuningas joob tervist Hamletile! Noh, alustage. Teritage pilk nüüd, kohtunikud. HAMLET ja LAERTES asuvad kohtadele. HAMLET: Noh, peale. LAERTES: Peale, prints. Vehklevad. HAMLET: Üks. LAERTES: Ei. HAMLET: Mis otsus? NARR: Tabas, ilmselt tabas. Katkestavad vehklemise. Lüüakse trummi, puhutakse pasunaid,
annaabi.ee 
