3. Esimest värsijalga võib vabalt täita. Siis panin/ härrad/ härga/desse (1224) v v - v - v v v 4. Värsi lõpul ei või olla ühesilbilist sõna, s.t. ühesilbiline sõna ei saa moodustada viimast värsijalga. See on erandita reegel. Võeras/ memm on/ mul võe/gas memm/ 5. Neljasilbiline sõna moodustab kas 1.+2. ja 3.+4., mitte aga 2.+3. värsijala. Neljasilbilise sõna sattudes värsi keskele kasutatakse tihti inversiooni: Küüle tekki küüsilista. Neljasilbiline atribuut on viidud värsi lõppu. Haruldane on see, et esimene värsipool täidetakse sõnakombinatsiooniga 1+3: Sa i/sätu, /ma e/mätu (1313) - v- v - v - v
) paronüümid sarnandsõnad, kõlalt lähedased, kuid tähenduselt erinevad sõnad. Paronüümiat kasutatakse sageli luules. Näiteks: Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas, iga kasu ei ole kasukas. (A. Alliksaar.) pentameeter luule viisikmõõt; heksameetri liik, mille kolmandas ja kuuendas daktülilises värsijalas puuduvad rõhuta silbid. Näiteks: päike veel riputab verd väärikat mälestust sest + + / + +/ / + +/ + + / (Juhan Sütiste.) peoon neljasilbiline värsijalg, mis koosneb kolmest lühikesest ja ühest pikast silbist. Peoone liigitatakse vastavalt sellele, millisele silbile rõhk langeb: rõhk esimesel silbil esimene peoon /+ /, rõhk teisel silbil teine peoon / + /, rõhk kolmandal silbil kolmas peoon / + /, rõhk neljandal silbil neljas peoon / +/. Eesti luules on peoon harvaesinev värsimõõt. personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule
luuletajatele inspiratsiooni. Pegasusel ratsutama tähendab luuletajaks, kirjanikuks hakkamist. Penelope kreeka mütoloogias Odysseuse abikaasa, kes ootas truult 20 aastat oma meest Trooja sõjast koju. pentameeter luule viisikmõõt; heksameetri liik, mille kolmandas ja kuuendas daktülilises värsijalas puuduvad rõhuta silbid. Näiteks: päike veel riputab verd väärikat mälestust sest + + / + +/ / + +/ + + / (Juhan Sütiste.) peoon neljasilbiline värsijalg, mis koosneb kolmest lühikesest ja ühest pikast silbist. Peoone liigitatakse vastavalt sellele, millisele silbile rõhk langeb: rõhk esimesel silbil esimene peoon /+ /, rõhk teisel silbil teine peoon / + /, rõhk kolmandal silbil kolmas peoon / + /, rõhk neljandal silbil neljas peoon / +/. Eesti luules on peoon harvaesinev värsimõõt. perekonnaromaan romaan, mis keskendub perekonna saatusloole ja
annaabi.ee 
