Kuigi arvatavalt on tegemist Euroopa ühe enim arenenud naabrivalve organisatsiooniga, otsitakse ka seal uusi ideid oma eesmärkide täitmiseks. Võrreldes Inglismaaga on Eesti naabrivalve organisatsioon arenenud märksa kogukonnakesksemaks ja mitte tsentraalselt riiklikult juhitavaks. MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe sõnul oli Inglismaa kolleegide jaoks uudne näiteks naabrite andmete kogumine ja neljapoolse koostöölepingu sõlmimine MTÜ, kohaliku omavalitsuse, politsei ja loodava sektori vahel, mis Eestis on kindel osa naabrivalvega alustamisel. "Oleme suutnud oma organisatsiooni ehitada üles enam usaldusel põhinevaks, kui seda oli algne idee Inglismaal" lisas Ristmäe. 6 KASUTATUD KIRJANDUS MTÜ Eesti Naabrivalve kodulehekülg www.naabrivalve.ee Neighborhood Renewal Unit kodulehekülg www.neighbourhood.gov.uk http://www.crimepreventionintl
Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indohiinas USA sõjaväeüksusi. • Vietnami sõda peeti kolmes osas: 1. 1946–1954 Põhja-Vietnami ja koloniaalvõimu taastada püüdva Prantsusmaa vahel 2. 1964–1973 sõdisid kommunistliku bloki toetatud Põhja ja Lõuna-Vietnami sissid ning USA koos liitlastega. See lõppes neljapoolse rahuleppega aastal 1973, kogu sõda aga kaks aastat hiljem kahe Vietnami ühinemisega. 3. 1979 veebruarist märtsini peetud lühike kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. Mille tulemusi võib siiani vietnamis näha, kuna hiinlased kasutasid taganedes põletatud maa taktikat. • Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme . Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000 ja haavata sai ligi 300 000 inimest. Vietnami sõda
sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Veitnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Selle käsitluse järgi peeti Vietnami sõda kolmes osas: · 19461954 Põhja-Vietnami ja koloniaalvõimu taastada püüdva Prantsusmaa vahel · 19641973 sõdisid kommunistliku bloki toetatud Põhja ja Lõuna-Vietnami sissid ning USA koos liitlastega. See lõppes neljapoolse rahuleppega aastal 1973, kogu sõda aga kaks aastat hiljem kahe Vietnami ühinemisega. · 1979 veebruarist-märtsini peetud lühike kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. Mille tulemusi võib siiani vietnamis näha, kuna hiinlased kasutasid taganedes põletatud maa taktikat. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme. Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000. Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda.
Lääne-Saksamaal viidi läbi rahareform ning sinna kaasati ka Lääne-Berliin ja see tingis Ida-Saksamaa osa majanduse isoleerituse. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. NSV Liit tahtis, et Lääne-Berliin oleks majanduslikult sõltuv Ida-Saksamaast. Seetõttu toimus 24.juuni 1948.aastast kuni 12.mai 1949.aastani Berliini blokaad. See kujutas endast 1945.aastal sõlmitud neljapoolse Potsdami kokkuleppe sätete ilmselget rikkumist. 1948.aasta juunis blokeerisid Nõukogude väed Lääne-Saksamaa poolt tulevad maanteed ning raudtee- ja jõetranspordiliinid. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks