1848 ilmub Kommunistliku partei manifest. Marx on siis 30-ne, Engels 28-ne. Engels viimistleb kirjanduslikult mitmeid Marxi töid. Kuid esimõtleja oli siiski Marx. Marxi säravamateks töödeks kujunevad: "Filosoofia viletsus"(1847), "Teesid Feuerbachi kohta"( sai valmis 1845, avaldati alles 1888) Kurikuulsa liikumise teoreetikuna Saksamaalt väljasaadetuna elab ta alates 1849.a. Inglismaal, Londonis. Siin kirjutab ta oma teose "Kapital" (üle 2000 lk). Neljaosalisena planeeritud sarjast ilmus eluajal vaid I-osa( 1867) . Selles teoses andis ta hävitava kriitika kodanlikule ühiskonnale ajal, mil see oli jõudnud oma jõukuse tippu ja kõikjal valitses joovastav rikkuse ja võimu kasv. Sellel suurejoonelisel teosel on eelkõige tegutsemise motiiv. "Filosoofid on maailma ainult mitmeti seletanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." "Otse vastupidiselt saksa filosoofiale, mis laskub taevast alla maa peale, tõuseme meie siin maa pealt taevasse..."
koosneb arkaadidest. 19 Portikus (lad. k. sammaskoda) ühelt küljelt lahtine koda, kus seina asemel on sammastik. Paikneb reeglina hoone peasissekäigu ees. Portikusel oli kreeka ja eriti rooma arhitektuuris väga suur tähtsus. Portikus võis olla piklik, poolringikujuline, kaheosaline (nt Augustuse ja Traianuse foorumil), kolmeosaline (nt Pergamoni altaril) või paikneda neljaosalisena siseõue ümber (peristüül). Portikus oli nii välis- kui siseehituses iseloomulik ka alates renessansi ajast kuni 19. sajandini. Pildil Rooma Panteoni portikus. 20 Karüatiid maani ulatuvas rüüs seisva naise kuju, mis talastikku kandes täitis samba või muu toendi ülesannet. Eriti levinud olid Antiik-Kreekas ja uuesti hakati neid arhitektuurielemendina kasutama renessansiajal.
,,Prohvet","Tulised vankrid" ja ,,Juudas". See on ka ajalooline. Keskendumine religiooni ajaloole. Sellist asja väga ei kohta. Kõige tuntum romaani triloogia 1950ndate ja 1960ndate vahetusel Eesti muinasaja teemal. Arvo Mägi kõige pagulaskirjanduses: kõige aktiivsem kriitik, tegi kaastööd ajalehtedele, kogu aeg kirjanduses tegev, kirjutas virgalt proosat ja luulet. Erinevates proosateostest tuntum ,,Karvikute kroonika" (1973), ilmus neljaosalisena. Herbert Salu ajaloolise proosa alal oluline nimi. Tegeles ka ajalooga otseselt. Kirjutanud Käsu Hansust. Romaan ,,Lasnamäe lamburid". Arved Viirlaid ajaloolase hoiak, tegeleb rohkem lähiajalooga, eriti 1930ndate ja 1940ndate sündmustega. Kõigetuntum on tema romaan ,,Ristideta hauad" (1952) mis räägib sõja lõpuajast ja Nõukogude okupatsioonist Eestist. Lugejate lemmik paguluses. Ristideta hauad
annaabi.ee 
