soised rannikualad ja saare mägised sisealad oli peaaegu läbimatud ja uurimata. Enne eelmise sajandi keskpaika oli Kalimantanil vähe metsaraiet, kuna võrreldes ümberkaudsete saartega on selle pinnas suhteliselt väheviljakas[7]. Ulatuslikum metsaraie algas 1970ndatel, kui Malaisia oli oma mandril asuvad metsavarud ära kasutanud. Aastatel 1985 kuni 1997 võeti keskmiselt maha 850 000 hektarit aastas; aastatel 1997 kuni 2002 ligi 1,21 miljonit hektarit aastas. See on võrdne umbes neljandikuga Eesti pindalast. 1985. aastal oli 73,5% Kalimantanist kaetud metsaga. 2005. aastaks oli see langenud 50,4%. Kui selline tempo jätkub, siis on 2020. aastaks vaid kolmandik saarest metsaga kaetud[1]. 1980 1990 oli metsaraie Kalimantanil ka üks intensiivsemaid. Võrreldes Amazoni metsadega, kust võeti maha 23 kuupmeetrit puitu hektari kohta, langetati Kalimantanil hektari kohta 60 240 kuupmeetrit puid[8]. Rannikuäärsetest mangroovmetsadest on järele jäänud vaid ligi 20% ehk umbes 1
kui 40 m kõrguseni ja juurdekasv (puidutagavara) ületab 800 kuupmeetrit hektarilt. The wood sorrel spruce forest is the aboriginal type. Jänesekapsa-kuusemets on põlistüüp. The spruce forests occupy more than half of the total area of the site type while the birch forests (one fourth) follow and the pine forests (one fifth)are the last. Kuusemetsad (kuusikud) hõlmavad rohkem kui poole selle metsatüübi kogualast, samal ajal kui kasemetsad järgnevad neile ühe neljandikuga ja männimetsad jäävad ühe viiendikuga viimaseks. The birch forests reach the average height and growing stock of a 100 years old spruce forest at a much earlier stage (in the age of 75...80 years); the factor which decreases the growing stock of the spruce forests is their low degree of stocing. Kaasikud saavutavad keskmise kõrguse ja kasvutagavara võrreldes 100 aasta vana kuusikuga palju varasemas etapis (75...80 a vanuses); kuusiku kasvutagavara vähenemise
Kristus oma tähendamissõnadega Uues Testamendis kinnitab veelgi selgemalt üheainsa maailma ideed. Siinse, nähtava maailma põhjal toodud näited on kaugel sellest, et olla täiuslikud metafüüsilise maailma kirjeldused. Siiski on nendega võimalik tabada põhilist. Kui see nii ei oleks, siis peaksime pea kogu Jeesuse kuulutuse ja õpetuse, mis põhineb kõnekujunditel, tunnistama ekslikuks ja eksitavaks. Jungi Kuradi kui ,,kurja neljandikuga jumala" kontseptsiooni peab kristliku usutunnistuse kandja muidugi tagasi lükkama. Nagu öeldud - kui eksisteerib ainult üks maailm, siis saab tuua antropomorfse näite. Kui politseiametnik (olles riigivõimu esindaja ning kehastus) lahendaks kolm õigusrikkumist seaduspäraselt, kuid iga neljanda puhul võtaks altkäemaksu, siis me ei saaks teda pidada tubliks ja ülimalt heaks politseinikuks. Me otsustame ikkagi, et ta on korrumpeerunud ja tuleb vallandada
annaabi.ee 
