kolmandal korintose poolsambad. Neljas korrus on kujutatud atikana, mida liigendavad korintose pilastris ja nelinurksed aknad igas teises seinasektsioonis. Konsoolide kohale aukudesse on paigutatud mastid purikatuse jaoks, mille sai vajadusel Colosseumi kohale tõmmata. Traianuse sammas Ligi 40 meetri kõrgune Traianuse sammas on ainus mälestusmärk tervel foorumil, mis on tänaseni peaaegu rikkumatuna säilinud. Sammas seisab neljakandilisel pjedestaalil, koosneb seitsmeteistkümnest silindrikujulisest marmorjätkust ning selle sisemuses on keerdtrepp, mida mööda on võimalik tippu tõusta. Kunagi kroonis sammast Traianuse kullatud pronkskuju, mille paavst Sixtus V asendas 1588. Aastal Püha Peetruse skulptuuriga. Raidkiri, mida hoiavad pjedestaalis oleva ukseava kohal kaks võidujumalannat, kõneleb monumendi otstarbest: sammas pidi näitama ,,kui kõrge oli mägi, mis tohutu vaevaga eemaldati". See oli
Õlusi oli umbes 17 sorti ja oli ka mitut sorti kooke ja leiba. Armastati küüslauku ja sibulat. Rikkad sõid küpsetatud loomaliha, haneliha, granaatõunu ja viigimarju ning jõid veini. Pärast jahiretke söödi jänese- või gaselliliha. Delikatessiks peeti jaanalinnumune. Inimesed magasid puust ja papüürusest tehtud voodites. Padja asemel kasutati puidust voolitud peatuge, voodiriideid ei tarvitatud. Täiskasvanud mängisid vabal ajal senetit. Mängu mängiti nuppudega neljakandilisel ruutudeks jaotatud laual. Lapsed mängisid aga pallide, vurride, puust loomade ja paljude teiste mänguasjadega. Kui jahedamaks muutus , mängiti õues. Egiptlastele oli nende riietus oluline. Nende riided olid linasest kangast, mis oli kerge, õhuline ja kuuma kliima jaoks sobiv. Naised ja mehed nägid palju vaeva , et nende juuksed oleksid puhtad, korras ja lõhnastatud. Jõukad pered võisid endale lubada oma juuksurit.
raekojad. Varaseima, Firenze Palazzo Vecchio ehitamist alustati ehitusmeister Arnolfo di Gambio poolt juba 1494.a. (lõpetati 15.-16.saj.). Hoone oli algselt kavandatud Medicite kindluslossiks, hiljem asus sinna signoria e. linnavalitsus. Nelinurkse põhiplaani ja ruudule läheneva fassaadiga kantkividest ehituse kolme korrust liigendavad kerged karniisid. Fassaadi liigendab ka ehitise ülaservas eenduv sakmeline galerii, sama motiivi on korratud ka galeriist kerkival neljakandilisel tornil. Kogu ehitis mõjub küllaltki raskepärasena, teatud kergust annavad vaid kahepoolsed ümarkaarsed aknad. Ka Siena raekoja - Palazzo Publico ehitamist alustati juba 13.saj. lõpus (lõpetati 14.saj.). Raekoda asub lehvikukujuliselt kujundatud väljaku Piazza del Campo ääres. See on monumentaalne telliskivihoone, mille alumise korruse kolmikorvad loovad mulje fassaadi 61
annaabi.ee 
