Vanad ühevärvilised (monokroom) monitorid kasutasid ühe pikseli kuvamiseks ühte bitti, kuna aga bitil on kaks võimalikku väärtust, üks või null, siis võis pikselgi olla kas sisse- või väljalülitatud. Kui piksel "töötas", siis selle koha peal ekraan helendas ning kuvas seega ühte kindlat värvi (tavaliselt kas rohelist või kollakat tooni) ning vastupidi, mitte töötades oli ekraan selle koha peal pime ehk näha oli must toon. Järgmine samm oli neljabitine värviedastus, mis võimaldas kuvada juba 16 erinevat värvitooni (kaks neljandas astmes on 16, bitil on kaks võimalikku väärtust ning pikseli värviinfo koosneb nüüd juba nelja biti infost). Pärast neljabitist tuli kaheksabitine värviedastus, mis võimaldas kuvada 256 värvitooni (kaks kaheksandas astmes on 256). Pärast 256 värvist koosneva paleti väljatöötamist leiutati veel üks kaval moodus
Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 56 instituut. 28 Digitaalarvuti toimimise üldpõhimõtted, arvsüsteemid Süsteemi baas määrab arvsüsteemi (10-kümnendsüsteem, 2- kahendsüsteem, 8-kaheksandisksüsteem jne). K järkude arv Kahendsüsteem omab kahte arvu (0 ja1). BITT on kahendsüsteemi 1 järk Näiteks neljajärguline (K=4) või neljabitine kahendarv 101 1 MSB LSB Võimalik kombinatsioonide arv 2K 28 = 256 (BAIT) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 57 instituut. Digitaalarvuti toimimise üldpõhimõtted, arvsüsteemid a 7 a 6 a 5 a 4 a 3 a 2 a1 a 0 210 = 1,02410 214 = 16,38410
and John Bardeen demonstrate their new invention of the point-contact transistor amplifier. Peamine idee: transistorid kui “katkestusmootoriga” lülitid CMOS: transistor pairs for low power consumption MOSFET transistors always in complementary P/N pairs: switch only momentary, most of the time no current One of the two transistors is always off, except for a short period during a switch Neljabitine liitja (four-bit adder) Kaheksa pluss kaks sisendjuhet, neli pluss üks väljundjuhet Ecki xComputer Olulist: protsessori sees on väike hulk spetsiaal-mälupesi (registrid) Tehteid saab teha ainult nende registrite vahel. Ei ole näiteks võimalik liita otse kahte mälus olevat arvu: enne tuleb nad registritesse kopeerida, siis seal liita, siis tulemusregistrist (nn akumulaator) mäll kirjutada. Koha, kust mälust loetakse/kirjutatakse näitab ADDR register