kolooniate sõjaväe juhi kohale.Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus Washington korraldama uue riigi valitsemist ja 1789. hakkas riiki valitsema uue põhiseaduse järgi president, kelleks saigi George Washington. Washington oli president 2 neljaaastast ametiaega. (1789-1797) Washington paistis silma Seitsmeaastases sõjas Briti poolel Prantsusmaaga võideldes. See sõda puhkes ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Sõja võitis Inglismaa ja peale seda said inglased Kanada endale. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22
kolooniate sõjaväe juhi kohale.Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus Washington korraldama uue riigi valitsemist ja 1789. hakkas riiki valitsema uue põhiseaduse järgi president, kelleks saigi George Washington. Washington oli president 2 neljaaastast ametiaega. (1789-1797) Washington paistis silma Seitsmeaastases sõjas Briti poolel Prantsusmaaga võideldes. See sõda puhkes ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Sõja võitis Inglismaa ja peale seda said inglased Kanada endale. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22
loomulik valik kolooniate sõjaväe juhi kohale.Kuna ta nõudis sõjaväes korda siis saavutas ta mitmeid võite. Ta olulistema võitude hulka kuuluvad Trentoni ja Princetoni lahing. Sinna kuulub ka Yorktowni lahing, millega otsustati iseseisvussõja saatus. Pärast 1783. aasta rahu asus Washington korraldama uue riigi valitsemist ja 1789. hakkas riiki valitsema uue põhiseaduse järgi president, kelleks saigi George Washington. Washington oli president 2 neljaaastast ametiaega. (1789- 1797) Washington paistis silma Seitsmeaastases sõjas Briti poolel Prantsusmaaga võideldes. Sõda puhkes ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Sõja võitnud Inglismaa sai selle tulemusena endale Kanada. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22
Uus riik sai ametlikuks nimetuseks Ameerika Ühendriigid. Osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. Sätestati põhimõte, et kui mingile alale on asunud vähemalt 60 000 meest, võib moodustada uue osariigi. Esimeseks presidendiks valiti 1789.a. Geroge Washington, kes oli sellel kohal kaks neljaaastast ametiaega. Uus pealinn Washington. Seadusandlik võim Kongress koosneb Senat ja esindajate koda hääletab seadusi, hääletab riigieelarvet valged kinnisvaraomanikud Täidesaatev võim USA president + valitsus valitakse 4 aastaks rakendab seadusi, juhib sõjaväge valijamehed, mis moodustuvad valgetest kinnisvaraomanikest Kohtu võim Ülemkohus 9 eluks ajaks nimetatud kohtunikku kontrollib presidenti, õiguslik järelvalve NB
karjamaad irgizbaidele anda, andes vastu kehvemad asendusmaad. Zigitekid peksavad Kunanbai saadikud läbi. Kunanbai omakorda laseb läbi peksta zigitekkide juhi Bozei. Hiljem annab Kunanbai lepituseks oma tütre Kamsati Bozei peresse kasvatada. Abai mõistab selle hukka, pannes ette anda eõe asemel zigitekkidele kariloomi. Suhted isaga. Teises osas on Abai isa Kunanbai juba seitsmekümne aastane. Ta otsustab minna Mekasse palverännakule. Pärast neljaaastast eemalolekut jõuab ta koju tagasi. Ta on muutunud kinniseks, omastest võõrdunud. Selgub, et Kunanbai oli näinud paljude pühakute haudu. Abai mõtleb: omastest võõdumisest sündinud kahju ületab pühakute haudade nägemisest saadud kasu. Teise osa lõpus läheb Abai isaga lõplikult tülli: Abai ei lasknud tal karistada üht enda lapselast, kes olla tema äraolekul usuvastaselt käitunud (tegemist oli valekaebusega). Raevunud Kunanbai hakkas lapselast kägistama
annaabi.ee 
