Veel on kirikul neli lisakella, mis asuvad põhjatornis. Need kellad helisevad kõik alati üheskoos. Vanasti helistati kelli käsitsi, kuid nüüd helisevad nad elektriliste mootorite abil. Notre Dame on saanud palju kannatada ning on selle tõttu mitmeid kordi restaureeritud. 1548. aastal mässasid hugenotid ja kahjustasid ehitise mitmeid osi. Ka Prantsuse revolutsiooni ajal sai katedraal purustusi ning restaureeriti 19. sajandil Viollet-le-Duc'i poolt. Tema lisas kirikule ka 90 meetrilise nelitistorni. 1991. aastal alustati Notre Dame'is hooldustöid, mis pidid kestma 10 aastat, aga kestavad veel praegugi, sest skulptuuride puhastamine ning taastamine on väga delikaatne töö. Notre Dame'i kirikust kirjutas Victor Hugo maailmakuulsa romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis". Notre Dame'i läänefassaad Läänefassaadil olev roosaken ja osa Kuningate galeriist Uhked vitraazaknad Kirik tagant vaates Kasutatud kirjandus
nelinurkset hoovi ja avanes selle poole akende või kaartega. Arhitektuuri näited: Prantsusmaa- romaanikunsti sünnimaa. eristatakse üle 10 erineva koolkonna. Suurema piirkonna iseloomulikud jooned: Lõuna-Prantsusmaa- levinud oli saalkirik. Protorenessans- jooni antiigist. N: Saint Gilles kirik. Lääne-Prantsusmaal oli ka kuppelkirikuid ja rohkete skulptuuridega kaunistatud fassaade N: Notre-Dame-la- Grande kirik. Auvergne koolkond Kesk-Prantsusmaal tingimata nelitistorni ja kooriümbriskäiguga. Notre-Dame du Port kirik. AJASTU ISELOOMUSTUS KT. ROMAANI ARHITEKTUURI SÜSTEEM GOOTI ARHITEKTUURISÜSTEM ROMAANIKUNST ROMAANI V GOOTI PERIOODIL gooti arhitektuurisüsteem sisearhitektuuris kesklöövi müürid olid kolmeosalised nagu romaanistiiliski. Alumise korruse moodustasid arkaadid, teise korruse mood. trifoorium. Aknad muutusid üha suuremaks hõivates varsti kogu seinapinna.
tugikaarte abil. Sellist konstruktsiooni kutsutakse ka skelettarhitektuuriks. Aknad muutusid suuremaks ja peaaegu vaba seinapinda ei jäänudki. Sisearhitektuuris alumise korruse moodustasid arkaadid, teise korruse peamiselt trifoorium (empoorid hakkasid kaduma). Valgmiku osas muutusid aknad suuremaks, ulatudes ligi põrandani. Seinamaali ei kasutatud, aknad kaunistati vitraazidega. Eelistati sammaste asemel kimppiilareid. Välisarhitektuuris oli massiivse nelitistorni asemel oli sale ja sihvakas torn. Lääne fassaadile olid iseloomulikud kaks torni (kas kiivriga või tömbiotsalised). Kirikute tugipiitadel oli pisikesed peened tornid fiaalid. Iseloomulik oli akende ja portaalide kohal kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid ja vimpergid olid kaunistatud mugulate e. krabidega. Kõik teravad osad tipnesid ristlillikuga. Need jätsid pitsilise mulje. Palju roosaknaid. Mõnikord oli peaportaali kohal skulptuuride rivi, mida tuntakse kuningate galeriina.
annaabi.ee 
