NÕRK Gluuton TUGEV Boson GRAVITATSIOONILINE Graviton HIGGSI VALI, MASSI TEKITAJA Higgsi boson Annihilatsioon on objekti "taielik havinemine". Annihileerumisel muundub osakese ja antiosakese seisumass energiaks Inertsiaalsusteemid on taustsusteemid, mis liiguvad uksteise suhtes uhtlaselt ja sirgjoo neliselt. Newtoni seadused kehtivad inertsiaalsusteemides. Klassikaline relatiivsusprintsiip: kehade liikumise kirjeldamisel on koik inertsiaalsustee mid samavaarsed. Erirelatiivsusteooria printsiibid: 1. Erirelatiivsusprintsiip: loodusnahtuste kirjeldamisel on koik inertsiaalsusteemid samavaar sed. 2. Valguse kiirus on koigis inertsiaalsusteemides, suunast soltumata, Uldrelatiivsusteooria
dub. Huvitav on märkida seda, et ruumi puudumise korral keha ikkagi muudab oma asukohta ruu- mis ( ajas ). Selles mõttes jääb ruum eksisteerima. Seda on aga samas ei ole ka. Aja ja ruumi mõõtmete kadumine muudab oluliselt kehade liikumisomadusi Universumis. Kui keha M liigub punktist A punkti B, võtab see alati teatud aja. Liikumine toimub ruumis ja ajas nö. ,,üleminekuga" ( liikumine on pidev, mitte silmapilkne ). Oletame, et keha M liigub sirgjoo- neliselt kiirusega v ( a = 0 ). Mida suurem on keha M-i kiirus, seda kiiremini jõuab ta punktist A punkti B. Kui osutub, et asukohtade A ja B vahel on mingisugune tõke, siis keha M ei saa otse liiku- misega punktist A punkti B. Seda juhul kui tõke asub otse tee peal ees. Et aga jõuda punkti B, peab siis vastavalt tõkkele sellest mööda minema. Kui aga aja ja ruumi dimensioonid puuduvad, siis keha M liikumine ei võta enam aega. Liikumi- 54
dub. Huvitav on märkida seda, et ruumi puudumise korral keha ikkagi muudab oma asukohta ruu- mis ( ajas ). Selles mõttes jääb ruum eksisteerima. Seda on aga samas ei ole ka. Aja ja ruumi mõõtmete kadumine muudab oluliselt kehade liikumisomadusi Universumis. Kui keha M liigub punktist A punkti B, võtab see alati teatud aja. Liikumine toimub ruumis ja ajas nö. ,,üleminekuga" ( liikumine on pidev, mitte silmapilkne ). Oletame, et keha M liigub sirgjoo- neliselt kiirusega v ( a = 0 ). Mida suurem on keha M-i kiirus, seda kiiremini jõuab ta punktist A punkti B. Kui osutub, et asukohtade A ja B vahel on mingisugune tõke, siis keha M ei saa otse liiku- misega punktist A punkti B. Seda juhul kui tõke asub otse tee peal ees. Et aga jõuda punkti B, peab siis vastavalt tõkkele sellest mööda minema. Kui aga aja ja ruumi dimensioonid puuduvad, siis keha M liikumine ei võta enam aega. Liikumi- 42
dub. Huvitav on märkida seda, et ruumi puudumise korral keha ikkagi muudab oma asukohta ruu- mis ( ajas ). Selles mõttes jääb ruum eksisteerima. Seda on aga samas ei ole ka. Aja ja ruumi mõõtmete kadumine muudab oluliselt kehade liikumisomadusi Universumis. Kui keha M liigub punktist A punkti B, võtab see alati teatud aja. Liikumine toimub ruumis ja ajas nö. „üleminekuga“ ( liikumine on pidev, mitte silmapilkne ). Oletame, et keha M liigub sirgjoo- neliselt kiirusega v ( a = 0 ). Mida suurem on keha M-i kiirus, seda kiiremini jõuab ta punktist A punkti B. Kui osutub, et asukohtade A ja B vahel on mingisugune tõke, siis keha M ei saa otse liiku- misega punktist A punkti B. Seda juhul kui tõke asub otse tee peal ees. Et aga jõuda punkti B, peab siis vastavalt tõkkele sellest mööda minema. Kui aga aja ja ruumi dimensioonid puuduvad, siis keha M liikumine ei võta enam aega. Liikumi- ne toimub ruumis ja ajas nüüd nö
annaabi.ee 
