Signaal reielihasest (lihaskääv ja kõõlusorgan) sirutustaseme kohta -> reienärv -> nimmepõimik (viimane rinnanärv ja neli esimest nimmenärvi) -> õrnkimp -> kulgeb valgeaine tagaväädis posttsentraalkääru ülemisse ossa. Põlveliigese sirutamiseks impulss pretsentraalkäärust suurajust motokorteksist mööda kortispinaalkulglat alla seljaaju eessarve nimmepõimiku segmentideni -> sealt edasi reienärvi -> neuromuskulaarse sünapsi kaudu antakse reie nelipealihasele käsklus kontraktsiooniks, mis põlveliigest sirutab. 2) Närviimpulsside kulg automaatsel küünarliigese sirutamisel: Impulss liigub keskaju punatuumast mööda rubrospinaalkulglat alla seljaaju valgeaine külgmisi vääte pidi-> 4 alumise kaelanärvi segmendini (õlavarrepõimikusse) -> kodarluunärv -> õlavarre-kolmpealihasesse -> käsklus antakse üle neuromotoorse sünapsi kaudu. 3) Info liikumise tee pöia lihaste seisundist jalast peaaju koorde:
2. VIGASTUSE PREVENTSIOON Kas tantsija saab teha midagi, et vigastust ära hoida? Juba kehast lähtuvalt on treeningsüsteemis teadlikult võimalik teha muudatusi, et ei ilmneks tõsisemaid vigastusi. Nii tantsijana kui tantsuõpetajana tasub põlve tervise seisukohalt jälgida lihaskoormust, joondumist, vähendada hüppeid ja suurendada väikeste lihaste treeningut, suurendada hingamisega kooskõlas venitusi reie nelipealihasele ja hamstringidele, kontrollida põranda seisukorda (põrkumist) ning vältida tantsimisel põlvedel olekut. Selja tervise tugevdamiseks soovitavad McCormack ja Howse: "Harjutusi kõhu põikilihastele (vastutreening seljalihastele), selja lailihaste venitamist, tähelepanu vaagna asetusele vaba ja hoitud, limiteeritud seljapainutuse sügavus ja maksimaalne kõhulihaste töö ning meestantsijate suunamine tõsteteks hilisemas eas, kui skelett on välja arenenud" (Howse,
See on üks põhjus, miks tuleb rehabilitatsiooniga alustada võimalikult vara, teine aspekt on armi kvaliteet. Sportlane peaks alustama põlve täieulatuslike liigutustega nii pea kui võimalik, ehk siis kui turse ja valu seda lubavad (2-3 päeva pärast vigastust). Ta võib alustada ettevaatlike, assisteeritud ja siis aktiivsete põlveliigese liikuvuse harjutustega (ära ei tohi unustada vigastusest mittehaaratud sama jäseme teisi liigeseid). Isomeetrilised kontraktsioonid teha esmalt reie nelipealihasele, hiljem hamstring- ja vaagnavöötme lihastele (säilitada lihaskontraktsioon, lugedes kümneni). Neid harjutusi tuleb teha mitmeid kordi päeva jooksul (iga tund, kui sportlane on nõus). Et veenduda armkoe tekke protsessi heas kvaliteedis, võib pärast kolme esimest vigastusjärgset päeva asetada vigastuspiirkonnale veel jääd ning teha friktsioonmassaaži. Friktsioonmassaaži teha niipea kui sisemine verejooks on täielikult peatunud, ja nii et sõrmed