................. Tallinn 2015 Kanga nimetus [1] Näidis Kirjeldus [2] Kasutus [2] Hanejalaruut Sujuv kahetooniline Algselt mantlite, /Houndstooth/ muster, mis moodustub jopede valmistamisel, murtud ruutudest või tänapäeval igal pool abstraktsetest alusriided kuni nelinurksetest üleriided, lisaks kujunditest. Originaalis interjöör. must-valge, kootud villasest kangast. Kalasaba muster Enamasti villane Enamasti ülikondade ja /Herringbone/ kangas. Silmaga üleriiete valmistamisel, märgatavad aga ka interjööris. katkekohad, kootud mustril paistavad
Nad rääkisid irokeesi keelt. Tserokiidel oli esimese põliselanike keelena oma tähestik, mille loojaks oli Sequoyah(1770-1843) Tserokiid olid põlluharijad, kes erinevalt põhjanaabritest said aastas kaks maisisaaki ning kasvatasid lisaks kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat ja päevalilli. Tserokiide jahipidamine nõudis erilisi oskusi, kuna kagupiirkonnas ei ole lund, mis takistaks hirvede kiiret põgenemist. Tüüpilised elupaigad, nagu näiteks kriikidel, koosnesid nelinurksetest viiluga ja mudakrohviga suvemajadest ning suurtest koonulisest talvemajadest, mis ehitati soojuse hoidmiseks pooleldi maa sisse. Raske on saada üksikasjalikumast ettekujutust kultuurilisest mitmekesisusest, kuna need hõimud kannatasid kõige rängemini esimeste eurooplaste sissetungi käes alates Hispaania vallutusretkest 1513.aastal. Järgnenud Hispaania, Prantuse ja Inglise kolonistide ning uute asukate rünnakud tõid üksnes sõda, haigusi ja sunniviisilise ümberasustamise,
keskmise raskusega. Tihedalt kootud toimse sidusega Mantlid, jakid, Gabardii kangas. Tugev, ülikonnad, kleidid, n vastupidav, vähe seelikud, püksid, kortsuv ja drapeerub vestid. hästi. Sujuv kahetooniline muster, mis moodustub murtud ruutudest või abstraktsetest Mantlid, jakid, Hanejala- nelinurksetest seelikud, pluusid, ruut kujunditest. Kootud kampsunid, püksid villasest kangast. Muster jookseb ühtlaselt kogu kanga ulatuses. Kalasaba Põhiolemuselt Üldjuhul -muster toimne kangas, kus klassikalised meeste toimejooned jakid, kuid ka naiste muudavad suundi, jakid, kleidid, moodustades mantlid. Samuti siksakmustri
olid ilmselt pärit puukindlustusel olnud katusest. Katusele oli valmis kogutud hulk heitekive, mis tarandite põlemisel on varisenud nende kohale. Väljakaevamistel tuli välja ehituse alus, mille nurkades olid üsna selged sisseraiutud hambad ja nii sai kindlaks teha tarandi mõõtmed – 3 meetrit korda 1,4 meetrit. Nähtavale tuli ka teisi ehitusi. Ilmselt oli siin terve ehituste süsteem, mis koosnes rõhtpalkidest ehitatud tarandite taolistest üksteisega liituvatest nelinurksetest ehitustest. Need asetsesid linnuse äärel ja arvatavasti olid ehitatud selle kaitseks. Nähtavasti kasutati tarandeid ka peavarjuna ja vara ulualusena, viimast tõendavad neilt kohtadelt rohkelt leitud savinõude killud. Peedu Kerikmägi oli esimene linnus Eestis, kus teostati ulatuslikumaid arheoloogilisi kaevamisi (1936 aastal H. Moora, A. Vassara ja E. Ariste juhatusel). Linnuse põhiliseks kasutusajaks on olnud I aastatuhande lõpusajandid
Vaid Rosenborgi lossiaial Kopenhagenis on säilinud selle funktsionaalsed ja autentsed promenaadid, mis pärinevad lossi rajamisajast 1606. a. Rosenborgi lossi vanim aiaosa - Kuninglikud Aiad - on rajatud 17. saj algul Christian IV poolt. Nagu loss ise, olid ka aiad kujundatud tollase aja vaimu järgides. Palee seisis eraldi väikesel saarel, ümbritsetuna vallikraavist, ega olnud kohandatud aedade geomeetriaga. Aiad ümbritsesid saart ning koosnesid väikestest nelinurksetest ruumidest, mida üksteisest eraldasid hekid või tara. Väikestesse aedadesse oli istutatud uusimaid ürte, lõhna- ja ravimtaimi ning asetatud skulptuure, purskkaevusid ja püstitatud väikesi paviljone. Tänapäevased püüded taastada Kuninglikke Aedu põhinevad Otto Heideri plaanil aastast 1649, see on vanima dateeringuga aedade plaan. Väike renessansiloss seisab ikka oma saarel. Kuigi vallikraav on 18. sajandil täidetud, ehitati lääneosa üles 1970. a-tel. Olulisemad jooned
annaabi.ee 
