rünnaku viskega. Harjutus 73. Joonis78. Mängija 3 viskab vabaviske joonelt vastu lauda, ründaja 1 läheb lauda pallile järele. Kaitsja 2 ülesanne on blokeerida ründaja 1 korvist võimalikult kaugemale. Harjutus 74. Joonis79. Üks mängija viskab teine söödab palli lauast tagasi. Harjutus 75. Joonis80. 5 mängijat söödavad üksteisele, ringi sees on kaks kaitsjat, kes palli vahelt lõikab, vahetab söötja välja. Harjutus 76. Joonis81. Kolm mängijat nelinurgakujuliselt üks nurk on tühi. 1 söödab 2-le, ja läheb tühja nurka, 2 söödab 3-le ja läheb tühja nurka jne. Harjutus 77. Joonis82. Ründaja 1 ja 2 söödavad omavahel, ründaja 3 ka kaitsja2 võitlevad omavahel, Kes hangib palli saab punkti. Harjutus 78. Joonis83. Kaitse 1 möödub kattest enne, kui ründaja 5 jõuab selle teha või põrgataja 1 kaitsja 1 kattesse viia, s.t. libiseb ründajate 1 ja 5 vahelt läbi, katsub igal juhul põrgatajale järele jõuda. Harjutus79. Joonis84
rünnaku viskega. Harjutus 73. Joonis78. Mängija 3 viskab vabaviske joonelt vastu lauda, ründaja 1 läheb lauda pallile järele. Kaitsja 2 ülesanne on blokeerida ründaja 1 korvist võimalikult kaugemale. Harjutus 74. Joonis79. Üks mängija viskab teine söödab palli lauast tagasi. Harjutus 75. Joonis80. 5 mängijat söödavad üksteisele, ringi sees on kaks kaitsjat, kes palli vahelt lõikab, vahetab söötja välja. Harjutus 76. Joonis81. Kolm mängijat nelinurgakujuliselt üks nurk on tühi. 1 söödab 2-le, ja läheb tühja nurka, 2 söödab 3-le ja läheb tühja nurka jne. Harjutus 77. Joonis82. Ründaja 1 ja 2 söödavad omavahel, ründaja 3 ka kaitsja2 võitlevad omavahel, Kes hangib palli saab punkti. Harjutus 78. Joonis83. Kaitse 1 möödub kattest enne, kui ründaja 5 jõuab selle teha või põrgataja 1 kaitsja 1 kattesse viia, s.t. libiseb ründajate 1 ja 5 vahelt läbi, katsub igal juhul põrgatajale järele jõuda. Harjutus79.
mõisteid ja oskusi. 19. Klassidiskussioon. Diskussiooniga (vestlusega) on tegemist siis, kui toimub arvamuste vahetamine õpilaste endi ja õpetaja vahel. Meetod sobib hästi õpitu kinnistamiseks ja üldistamiseks. 20. Tingimuste loomine õppimiseks diskussiooni vahendusel. Osalejate paigutuse osas Klassidiskussiooni efektiivsus suureneb, kui selles osalejad pannakse istuma kas ringi- või nelinurgakujuliselt, nii et kõik oleksid üksteisega silmsides. Probleemi/teemasse lülitumise tähenduses Diskuteeritav probleem peab, kas õpetaja või õpilaste poolt, olema selgelt formuleerinud. Õpilane vajab poleemikasse sekkumiseks mõningaid eelteadmisi vastavast temaatikast. Tundmata käsitletava teema põhifakte ja mõisteid, on õpilasel raske osaleda konstruktiivses arutluses. Diskussiooni käivitamiseks vajavad õpilased eelhäälestust, lähtudes