Fiesta R5 Evo maksimaalse pöördemomendi mis on 460 Nm kiirusel 4500 p / min. ja korrutame tulemuse varuteguri 1,4-ga. Ehk siis 460*1,4= 644 Nm. Arvutusviga on 69 Nm. [1] 4 2. PEAÜLEKANNE Ülekande arv on mootori ja ratta täispöörde suhe, mitu pööret peab mootor tegema, et ratas teeks ühe täispöörde. Tagareduktor ehk peaülekanne on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90° ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. Esiveolistel (FWD) sõidukitel on käigukast kombineeritud esireduktor ja diferentsiaal ning veovõllid lähevad diferentsiaalist otse ratasteni. Nelikveolistel sõidukitel kannab esireduktoriga kombineeritud diferentsiaal vahekastist tuleva kardaani pöördemomendi veovõllide abil ratasteni, muutes selle suunda 90° ning võimendades ülekannet
saama enda pikkust muuta. 3. Millal kasutatakse jõu ülekandmiseks püsikiirusliigendit (eelis kardaanliigendi ees)? Püsikiirusliigendit kasutatakse autode eesmistes ning sõltumatu vedrustusega veosildades. Nad annavad pöördemomenti edasi ühtlasemalt. 4. Kirjeldage (soovitavalt joonis) püsikiirusliigendite ehitust? (Erinevad tüübid) 5. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Tagasilla reduktor on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90 kraadi ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. 6. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Diferentsiaali põhiline töö on jaotada pöördemoment tagaratastele õiges proportsioonis ning võimaldada sõiduki pööramisel reguleerida sisekurvis olevat ratast aeglasemaks ja väliskurvis olevat ratast kiiremaks. See võimaldab pööret
hammasrattad ja enamasti kasutatakse käigukast A puhul käike 1, 3, 5, (7) ja käigukast B puhul R, 2, 4, 6. · PLUSSID väikese massiga ja mõõtmetega, odav toota, väga kiire käigulülitusega. · MIINUSED madala pöördemomendi taluvusega, mitte nii mugav kui hüdromuhviga; tihedam hooldus ja ka remondivajalikkus. · https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&v=lFAtc-zOKZs Kardaan · Jäik liigend, mis kannab pöördemomendi käigukastist tagasillani või nelikveolistel sõidukitel vahekastist esi- ja tagasillani. Tavaliselt valmistatud terasest, vahest ka alumiiniumist ja eksootilistel juhtumitel ka süsnikkiust. Kuna auto vedrustus liigub üles-alla, peab ka kardaan seda tegema ja selleks on kardaanil mõlemas otsas universaalsed kardaaniristid, et kardaan saaks pöörlemise ajal ka vertikaalselt liikuda. Kardaanirist · Selle nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid 2 ja 4, ristmik 3, nõellaagrid 8, tihendid.