selle auto sündimise ajal suhteliselt vähe. 3 Volga GAZ-M20 GAZ-M20 "Pobeda" oli Nõukogude liidus 1946-1958. aastatel toodetud GAZ sõiduauto. GAZ-M20 toodeti ka Poolas. Hinnanguliselt toodeti Pobedasid Gorki autotehases ligikaudu 236 000 eksemplari. Tegu oli Nõukogude Liidu piires tänavapildis võrdlemisi tavalise pereautoga, kusjuures Pobeda oli tollaste Moskvitside kõrval suurema ehitusega. 3.1 Volga GAZ-M-72 ,,Pobeda" GAZ-M-72 oli GAZ-M20 põhjal valmistatud nelikveoline maastikuvariant, mis omas maastikusõiduks sobivat aeglustiga käigukasti, tugevdatud kere ja uuendatud sildasid. Ühtlasi oli tegu esimese Nõukogude autoga, millel oli lisavarustusena olemas tuuleklaasipesur ehk kojamees. Selliseid Pobedasid valmistati aastatel 1955-1958 alla 5000 eksemplari ning kollektsionääride seas on tegu hinnatud mudeliga. 4 GAZ ajalugu
Jõuülekanne Kristjan Teearu · Jõuülekande all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad kanda mehaanilist energiat üle vahemaa (nt mootorist ratasteni) ning seejuures muuta pöördemomenti, jõudu, kiirust ja liikumise iseloomu. Pea kõigil tänapäeva autodel on jõuülekande suurimaks komponendiks käigukast. · Olenemata kas auto on esi-, taga- või nelikveoline, on igal sõidukil käigukast. Käigukast võimaldab muuta mootori pöördemomendi kordajat ning seeläbi lubab autole suuremat kiirust. Põhimõte on sarnane ratta käiguvahetile, kus suurema kiiruse saamiseks on vaja käiku raskemaks keerata, sest igaüks teab, et nt 21-käigulise ratta esimese käiguga ei ole mõtet pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades rohkem energiat kui see kiirust toodab. Sama põhimõte on autol
Jenseni nelikveolahendus huvitas Euroopa autoturgu ihkavat SUBARU't ja pärast seda kui Jensen Motors läks üle ameerilkastele, siirdus valdav enamus insenere tööle FHI- sse. Lihtsalt veo jagamine kõigi nelja ratta vahel ei ole eriliselt keeruline süsteem ja kuigi Subaru inseneridel oli kasutada korralik Jenseni sportauto nelikveo lahendus, jäi see siiski igapäevase pereauto jaoks liialt kalliks lahenduseks. Subaru eesmärgiks oli ju luua esimene nelikveoline seeriatoodangus olev sõiduauto. Subarul oli tootmises mudel 1000, mis oma madala sümmeetrilise lamavmootoriga oli heaks lähtekohaks ühildamaks nelikvedu selle jõuallikaga. Vaja oli leida lahendus, kuidas jagada vedu käigukastist edasi tagaratastele. Mootori külge liidetud käigukast siirdati auto keskossa. Tekkis küsimus, kas jaotada vedu sildadele läbi traditsioonilise vahereduktori või leiutada selleks parem lahendus. Seejärel sündiski autoehituses unikaalne
kus oli toona üks tugevamaid ralliklubisid ERF Mobile, kolm ZAZ Tauria baasil ehitatud B-rühma ralliautot. · Keskmootoriga masina, mille tagaosa oli toruraamil, konstrueeris mitmete Estoniate autor Kalle Keel ning meenutas Arno Sillati sõnul olemuselt toona maailma ralliradadel ilma teinud Peugeot 205 T16. · ,,Ralli-Tauria on samuti tavaversioonist 40 sentimeetrit laiem, klaasplastist kereosadega, keskmootoriga ning edasiarenduse korral olnuks ka nelikveoline," põhjendab ta. · Veel isegi mitte seeriatootmises olnud Tauria valiku tingis Sillati seletusel tõik, et varem nõukogude koondisele ,,null-viitest" Vilniuses Lada VFTS-e ehitanud Stasys Brundzal oli ,,null-kaheksast" ehitatud B-rühma prototüüp juba valmis. Jalga ukse vahele saada soovinud eestlastel polnud seega mõtet seda teed minna. · ,,Nii pöörduti Zaporozje tehase poole. Tehas oli väga huvitatud ja saatis 1986. aasta suvel kolm eelseeria
annaabi.ee 
