1.keha materjalist 2.keha massist 3. välistingimustest temp, rõhk; Massiühiku (m=1kg) temp tõstmine ühe kraadi võrra: Aine massiühiku soojusmahtuvust nim aine erisoojuseks; 5 FAASI MUUTUSED Enamus aineid saavad esineda vedelal, gaasilisel või tahkel kujul. Üleminek ühest faasist teise on faasi muutus, sõltub temperatuurist ja rõhust. -tasakaalus ei saa olla rohkem kui 3 faasi, nelikpunkti pole olemas; -olekudiagrammid koostatakse katse andmete põhjal; -võimaldab öelda, millises olekus antud tingimustel aine on; Kolmikpunkt- tahke, vedel ja gaasiline olek esinevad koos; Kriitiline punkt- kaob erinevus vedela ja gaasilise faasi vahel; Olekudiagrammil üleminek tahke ja vedela faasi vahel sulamiskõver · Järsult tõusev · Vee puhul p-telje suunas kaldu kõrgemal rõhul jää sulamine madalamal temp. (1500 at, -14.1° C) · Enamasti p-teljest eemal (dP/dT>0)
Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q = m Sulamissoojus (lambda) Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine sulatamiseks või mis eraldub 1 kg aine tahkumisel. Sulamine mikrokäsitlusest lähtudes kui tahkist soojendada suureneb osakeste võnkeamplituud. Kui võnkeamplituud ületab teatud väärtuse, siis rebib ta naaberosakeste mõjusfäärist lahti. Sel hetkel on kineetiline 0. Tuleb kulutada energiat osakese liikumisenergia taastamiseks
Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01 oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q m Sulamissoojus – (lambda) Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine sulatamiseks või mis eraldub 1 kg aine tahkumisel. Sulamine mikrokäsitlusest lähtudes – kui tahkist soojendada suureneb osakeste võnkeamplituud. Kui võnkeamplituud ületab teatud väärtuse, siis rebib ta naaberosakeste mõjusfäärist lahti. Sel hetkel on kineetiline 0. Tuleb kulutada energiat osakese liikumisenergia taastamiseks
Aurumine- vedelik muutub gaasiks Tahkumine ehk kristallisatsioon vedelalt olekult tahkeks Sulamine tahkest vedelikuks Sublimatsioon tahke gaasiliseks Härmatumine gaas tahkeks Rekristallisatsioon tahkis tahkiseks Igale faasisiirdele vastab siirdetemperatuur. Siirdetemperatuur sõltub rõhust Kolmikpunkt kolme faasi tasakaal. On võimalik ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Vee jaoks rõhk on 6mmHg ja temp 0.01 oC. Kolmikpunkt ei pea olema ainult tahke, vedela ja gaasilise vahel. Nelikpunkti pole olemas. Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus: Q m Sulamissoojus (lambda) Soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine sulatamiseks või mis eraldub 1 kg aine tahkumisel. Sulamine mikrokäsitlusest lähtudes kui tahkist soojendada suureneb osakeste võnkeamplituud. Kui võnkeamplituud ületab teatud väärtuse, siis rebib ta naaberosakeste mõjusfäärist lahti. Sel hetkel on kineetiline 0. Tuleb kulutada energiat osakese liikumisenergia taastamiseks
annaabi.ee 
