kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) 9) Nüüdisaja õiguse mõistmise määratlemisel ei piisa üksnes õigust ja tava eristavate tunnuste esiletoomisest, vaid tuleb lähtuda õiguse sellistest tunnustest, mis eristavad teda ka tänapäeva ühiskonna teistest regulatsioonivahenditsest(nt moralist, kehtivatest mitteõiguyslikest tavadest, korporatiivsete ja religioosete normide süsteemist), ning
õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid Riigipea Täidesaatva riigivõimu organid Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid: Valitavad – kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse rahva poolt) või kaudselt valitavad (valitakse valija meeste kaudu, nagu Eestis presidenti)
õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: · Seadusandlikud riigiorganid (parlament) · Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: · Riigivõimu esindusorganid · Riigipea · Täidesaatva riigivõimu organid · Justiitsorganid (kohtud, kinnipidamis/karistus asutused jne) Moodustamis viisi järgi jaotatakse riigiorganid: · Valitavad kollektiaalsed või ainuisikulised. Või otsevalitavad (valitakse otse rahva poolt) või kaudselt valitavad (valitakse valija meeste kaudu, nagu Eestis presidenti) · Määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad- neid määratakse, nimetatakse või
annaabi.ee 
