Kaks suuremat ja tugevamat keelt on mandariini ja inglise keel. Hiina murdeid kõneleb kokku viiendik inimkonnast. Mandariini keel on ametlik kolmes riigis, jüe keel kahes. Inglise keel on ametlik koguni 50 riigis ning seda keelt õpitakse võõrkeelena rohkem kui ühtki teist keelt. Ülemaailmse tähtsusega on ka prantsuse, araabia ja hiina keel. Väga laialt levinud on ka saksa ja hindi ja türgi keel. Tavaliselt on riigil üks riigikeel. Ametlikult kakskeelseid riike on 35, kolmkeelseid 3, nelikeelseid 2. 16
Kaks suuremat ja tugevamat keelt on mandariini ja inglise keel. Hiina murdeid kõneleb kokku viiendik inimkonnast. Mandariini keel on ametlik kolmes riigis, jüe keel kahes. Inglise keel on ametlik koguni 50 riigis ning seda keelt õpitakse võõrkeelena rohkem kui ühtki teist keelt. Ülemaailmse tähtsusega on ka prantsuse, araabia ja hiina keel. Väga laialt levinud on ka saksa ja hindi ja türgi keel. Tavaliselt on riigil üks riigikeel. Ametlikult kakskeelseid riike on 35, kolmkeelseid 3, nelikeelseid 2. 18
Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on tavaline, aga see on see, mis eristab in loomast. Inimene on rääkiv loom. Inimeste keelesüsteem on kõige keerukam (kvaliteetsem) Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutavad inimesed nii verbaalset ehk sõnalist(helilist) kui ka mitteverbaalset ehk kehakeelt. Kehakeel kasu...
annaabi.ee 
