*vili pähklike (salvei, iisop, meliss, basiilik, lavendel, piparmünt, kuldnõges, käbihein, valge iminõges, har pune, Tulikalised: *rohttaimed, harva liaanid või poolpõõsad *lehed juurmised või varrel vahelduvad *abilehti pole *lehed enamasti jagunevad, harva teravad *õied tipmises õisikus, harva üksikult *õieosade arv varieeruv *õied radiaalsümmeetrilised või monosüm *osa tolmukaist õiekattelehtedest muutunud nektaariumiks *vili kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur (roomav tulikas, kibe tulikas, varsakabi, võsaülane, har sinilill, karukell, kollane käoking) Nelgilised: *rohttaimed, putuktolmlejad *vars sageli jämenenud sõlmekohtadega *lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta *õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine *õieneelus lisakroon *tolmukaid 10 *tupp liit- või kaheli *vili kupar, pähklike, kuiv mari *kasvavad kuivematel
(salvei, iisop, meliss, basiilik, lavendel, piparmünt, kuldnõges, käbihein, valge iminõges, har pune, Tulikalised: *rohttaimed, harva liaanid või poolpõõsad *lehed juurmised või varrel vahelduvad *abilehti pole *lehed enamasti jagunevad, harva teravad *õied tipmises õisikus, harva üksikult *õieosade arv varieeruv *õied radiaalsümmeetrilised või monosüm *osa tolmukaist õiekattelehtedest muutunud nektaariumiks *vili kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur (roomav tulikas, kibe tulikas, varsakabi, võsaülane, har sinilill, karukell, kollane käoking) Nelgilised: *rohttaimed, putuktolmlejad *vars sageli jämenenud sõlmekohtadega *lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta *õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine *õieneelus lisakroon *tolmukaid 10 *tupp liit- või kaheli *vili kupar, pähklike, kuiv mari *kasvavad kuivematel kasvukohtadel, sageli liivastel niitudel,
Esiletoomist väärib 2 muudendit, mille olemasolu on tingitud nende erilistest ülesannetest. Lisaks on omapärane pikenenud, kaelataoline õiepõhi, mis kannab kas ainult emakaid (günofoor-kappar) või ka tolmukaid (androgünofoor-kannatuslill, kappar, ämbliklill). Kõlutolmukad e staminoodid on ilma tolmukapeata tolmukad, säilunud on vaid tolmukaniit. Oma olemasolu õigustamiseks on kõlutolmuka niit omandanud teisi ülesandeid – on muundunud kroonlehe taoliseks või nektaariumiks. Kannus on kotjas pikem või lühem õiekatte väljakasve, mille tipus asub nektaarium (kukekannus, lemm-malts, kannike) ÕIE EHITUSLIKUD SÜSTEEMID Õie põhjale kinnituvad lehelist päritolu õie osad süsteemi järgi: kas 1) Spiraalselt (mittetsükliline=atsükliline õis) (magnolia) 2) Tsükliliselt – männastena, tavaliselt 5 ringi: tupplehed, kroonlehed, 2 ringi tolmukaid ja emakad (nt kukeharjad, õunapuu)
Esiletoomist väärib kaks muudendit, mille olemasolu on tingitud nende erilistest ülesannetest. Lisaks on omapärane pikenenud, kaelataoline õiepõhi, mis kannab kas ainult emakaid (günofoor - kappar) või ka tolmukaid (androgünofoor kannatuslill, kappar, ämbliklill). Kõlutolmukad e. staminoodid. Need on ilma tolmukapeata tolmukad, säilunud on vaid tolmukaniit. Oma olemasolu õigustamiseks on kõlutolmuka niit omandanud teisi ülesandeid - on muundunud kroonlehe taoliseks või nektaariumiks. Kannus on kotjas pikem või lühem õiekatte väljakasve, mille tipus asub nektaarium (kukekannus, lemm-malts, kurekell, käokeel (="ööviiulid"), käpp, kannike). Õie ehituslikud süsteemid Õie põhjale kinnituvad lehelist päritolu õie osad süsteemi järgi: kas 1) spiraalselt (mittetsükliline=atsükliline õis) (magnoolia) 38
Esiletoomist väärib kaks muudendit, mille olemasolu on tingitud nende erilistest ülesannetest. Lisaks on omapärane pikenenud, kaelataoline õiepõhi, mis kannab kas ainult emakaid (günofoor - kappar) või ka tolmukaid (androgünofoor kannatuslill, kappar, ämbliklill). Kõlutolmukad e. staminoodid. Need on ilma tolmukapeata tolmukad, säilunud on vaid tolmukaniit. Oma olemasolu õigustamiseks on kõlutolmuka niit omandanud teisi ülesandeid - on muundunud kroonlehe taoliseks või nektaariumiks. Kannus on kotjas pikem või lühem õiekatte väljakasve, mille tipus asub nektaarium (kukekannus, lemm-malts, kurekell, käokeel (="ööviiulid"), käpp, kannike). Õie ehituslikud süsteemid Õie põhjale kinnituvad lehelist päritolu õie osad süsteemi järgi: kas 1) spiraalselt (mittetsükliline=atsükliline õis) (magnoolia) 2) tsükliliselt - männastena, tavaliselt 5 ringi: tupplehed, kroonlehed, 2 ringi tolmukaid ja emakad (nt. kukeharjad, ka õunapuu)
annaabi.ee 
