kohtadest. Ta varus süüa ja jagas seda ka teistega. Ta oli kaval ning leidlik ja oskas õigesti tegutseda. Ta hoolis teistest ja aitas nii palju kui tema sai. 7. Missuguseid võtteid kasutatakse kaevikus rottide vastu? Kaevikutesse oli palju rotte kogunenud. Mehed lõikasid leiva küljest rottide poolt näritud osad ära ning panid keset varjendi põrandat ja jäid ootama. Kui rotid sööma kogunesid löödi nad labidatega maha. 8.Kuidas mõjub mitmepäevane turmtuli kaevikus istuvatele nekrutitele? Nekrutid on hullumas, nad ei osanud midagi nii hullu karta. Nad on hirmul ning kogenematud, ei oska end kaitsta. Nende närvid ütlevad ülesse ja nad jooksevad lihtsalt lahinguväljale. 9. Mida süüakse kaevikus, kui vaenlase turmtule tõttu ei jõua toit eesliinile? Järele jäänud leiba ning vaenlaste kaevikutest pannakse konserve pihta ning muud, mis annab sealt kaasa võtta. 10. Mille põhjal võib väita, et sõdur on saanud gaasimürgituse?
Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Suurem heategevuslik üritus näljahädaliste aitamiseks toimus Tartus. Levis tüüfus ja düsenteeria. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. On arvatud, et suri umbes 7000075000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. See tundub liialdusena. 1701-1703. aasta nekrutivõtu ajaks oli keskklassi talupoegadel veel küllalt raha, et oma antud nekrutitele palka ja riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. Nõiaprotsessid Eesti nõiaprotsesside hiilgeaeg jääb XVII sajandisse, varasemast ja hilisemast ajast on teada vaid üksikud kohtumenetlused. Paraku on raske midagi kindlat väita, sest suur osa kohtupidamisest toimus mõisakohtutes ja sellest pole dokumente eriti säilinud, küll aga on hästi võimalik uurida erinevate maakohtute materjale
pikkuseks oli 25 aastat. Nii jäi enamik soldatiks võetuid igaveseks kaugele. Vähesed tulid siiski ka tagasi ja pajatasid uskumatuid lugusid kaugetest maadest ning rahvastest (Vahtre, 2000). Sõjaväeteenistusse sobivad mehed pidid vastama kindlatele nõuetele ja normidele. Nad pidi olema ilma sisemiste haiguste ja väliste defektideta, terved, tugevad, sõjaväeteenistuseks kõlbuliku kehaehitusega, raskete kuritegude eest karistamata ning leeris käinud. Nekrutitele esitatavad vanusepiirid muutusid eri aegadel ning sõltusid tsaaririigi sõjalisest aktiivsusest mida suurem see oli, seda rohkem aastakäike kuulus nekrutikohustuse alla. Kuni 1817. aastani võeti nekrutiks üldjuhul 17-37-aastaseid mehi, kuid oli ka erandeid. Näiteks ühel 1812. aasta nekrutivõtmisel lubati sobivas vanuses meeste vähesuse tõttu sõjaväeteenistusse anda 12-40-aastaseid (Laur, 2003). Nekrutikohustuse kehtestamisega lisandus talupoegadele veel üks põgenemismotiiv
Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Suurem heategevuslik üritus näljahädaliste aitamiseks toimus Tartus. Levisid tüüfus ja düsenteeria. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. On arvatud, et suri umbes 70 00075 000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. See tundub liialdusena. 1701.1703. aasta nekrutivõtu ajaks oli keskklassi talupoegadel veel küllalt raha, et oma antud nekrutitele palka ja riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla. Kronoloogia 16001700 1595. aasta 5. mai Täyssinä rahu, Rootsi loovutas Ingerimaa Venemaale. 16001629 Rootsi-Poola sõda (16001611, 16171618, 16211625, 16261629) Liivimaa pärast ja ülemvõimu pärast Baltikumis. 16111613 Rootsi ja Taani vaheline Kalmari sõda ja
annaabi.ee 
