(ninakõrvalurgete põletik), palavik, isutus, keratiit (silma sarvkesta põletik), kornea haavandid (harva), nina-pisarakanali põletiku korral tekib epifoor (pisaravool), üksikjuhtudel haavandid keelel, limaskestadel ja nahal, tiinetel kassidel abordid (sagedamini 6. Tiinusnädalal), viirus võib kahjustada loodet. Sümptomid kaovad nädala jooksul, kuid sekundaarse bakteriaalse nakkuse korral vältab haigus nädalaid. Lahanguleid: Nekroosikolded ninaõõne epiteelis, farünksis, epiglotises, tonsillides, larünksis, trahheas, bronhopneumoonia, inklusioonid (lümfikoes) tekivad 7-9 päeva pärast nakatumist. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimine, immunofluorestsentsimeetod, patohistoloogiline uurimine (tonsillid, nina limaskest – inklusioonid), seroloogiline uurimine. Äigepreparaadid, koeproovid. Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond –
või lihasrühma funktsiooni täielik puudumine), tortikollis (kõõrkael) Täiskasvanud lindude suremus 10-20%, tibudel kõrgem Mesogeenne vorm Depressioon Kaalu langus Muna kvaliteedi ja munevuse langus Äge respiratoorne haigestumine köhaga, kuid ei esine hingeldust Närvinähud kujunevad hiljem Letaalsus ulatub 10% Velogeenne vitserotroopne vorm · Interstitsiaalsete kudede ( rakkude vahel asetsev, vahe-, rakuvahe) ödeem kaelal · Hemorraagiad ja nekroosikolded proventrikulumi-, lihasmao- ja peensoole seinas · Väiksed hemorraagiad teistes siseorganites Velogeenne neurotroopne ja mesogeenne vorm Äge larüngiit ja trahheiit Kongestsioonid (veretung, vere kuhjumine) ja katarraalsed eksudaadid (põletiku korral tekkiv valgurikas vedeliku, rakkude ja rakujäänuste imbumine veresoontest kudedesse või kudede pinnale) Õhukottide paksenemine ja tuhmumine Üksikjuhtudel hemorraagiad eesmaos
3. Lõhilaste infektsioosne aneemia (ISA) Infectious salmon anemia Tekitajaks on klassifitseerimata RNA viirus. Haigestub atlandi lõhe, spotaansed haiguspuhangud on esinenud lõhedel, kes on olnud kontaktis mereveega. ISA puhanguid esineb sagedamini kevadel ja suve hakul, kui temperatuur on 10°C ümber, üldse aga vahemikus 3°15°C. Haigestunud kalad on lestargilised. Ägeda puhangu korral silmades verevalumid, lõpused kahvatud ja kõht punnis. Maksas on nekroosikolded, rasvikul täppverevalumid, maks ja põrn on tumenenud ning suurenenud. Maksa värvus varieerub pruunist kuni peaaegu mustani. Soole eesosa võib olla eriti tume. Soole seinas on verepais ja verevalumid. Verevalumid võivad olla ka mao seinas, magu on täidetud viskosse vedelikuga. Suremus võib olla kuni 90%. Kuna ISA viiruse isoleerimisega on probleeme, diagnoositakse vastavat haigust kliinilise pildi, lahanguleidude ja histoloogilise ning
annaabi.ee 
