Juuni algusest kuni juulini õitseb kärbesõis väike silmatorkamatuks jääv käpaline, mille tumepruunid õied meenutavad varrel istuvaid kärbseid, õigemini teatavat liiki kaevurherilasi. Südasuvel võib tammede läheduses kasvamas näha tamme-kivipuravikke. Puudest domineerib tamm, põõsastest sarapuu. Juulis võib lagendikel kohata soo-neiuvaipa, väikestel kuivadel platsidel võib siin-seal leida laialehist neiuvaipa. Teerajad ja lagedamad paigad on tumepunase neiuvaiba kasvukoht. Laelatul võib leida ka valget tolmpead. Üksikutena võib kasvada ka punane tolmpea. Mõlemad tunnevad ennast märksa paremini läänesaartel. Valge tolmpea ainukesed mandri leiukohad asuvad just Virtsu ümbruses. Peaaegu terve suve vältel valitseb puisniidul lilla-kollasekirju harilik härghein, poolparasiitne taim, mis vajab eluks suuremate puude-põõsaste käest lisaks saaadud toitaineid. Siin-seal võib puisniidul kohata ka verevat kontpuud ja paakspuud
Rabade taimestik on tavaliselt liigirikkam rabasaartel ja servaaladel. Mineraalmaa-saari Piiumetsas ei ole ja enamik liike lisandubki raba servaaladelt. Just servaaladelt võib leida laane- ja salumetsale iseloomulike liike (Reier ja Kukk, 2000). Kaitsealustest taimeliikidest leiduvad Piiumetsa servaaladel tavalisematest käpalistest kuradi- sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp ja kahelehine käokeel. Lisaks eelnevatele on kaitseala servaaladelt leitud laialehise neiuvaiba eksemplare ning Punase raamatu liikidest metskannikest ja pääsusilma (Reier ja Kukk, 2000). Samblarinde tähtsus rabas on erakordselt suur, kuid spetsiaalselt ei ole antud kaitsealal samblaid ja samblikke uuritud. Piiumetsas kasvavad kogu Eestis laialt levinud sammalde ja samblike liigid (Reier ja Kukk, 2000). Piiumetsal leiab ka ohtralt märke inimtegevusest. Otsene mõju inimtegevusest ulatub vähemalt 19. sajandi lõppu, kui kohalik mõisnik lasi ehitada kuivenduskraavi, mille kaudu
aastal peaaegu kümme korda. Esmakordselt kaitse alla võeti aga 1924. aastal. Järvselja looduskaitseala on ka Natura 2000 nimistus. Kaitse eesmärgiks on põlismetsakoosluste säilitamine ja tutvustamine, looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ning taimestiku kaitse. Sinna hulka kuuluvad vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo-lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse. Liikidest võib esile tuua laialehise neiuvaiba ja taiga- peenpooriku kaitse. Peamine rikkus on siiski vanad puutumatud ürgmetsad. Pindalalt on Järvselja looduskaitseala 187 hektarit (Arold, 2005). KOKKUVÕTE Peipsi-äärne madalik asub Peipsi järve edelarannikul, mille pindala on 807 km 2. Peipsi madalik ääristab Peipsi järve nii Eestis kui ka Venemaal. Järve roll on tugevalt mõjutanud antud piirkonna maastiku kujunemist ning inimasustuse paiknemist. Eesti suurim (42%) soo osatähtsus on Peipsi madalikul
annaabi.ee 
