Aga tänu tänapäevasele ettevalmistamisele koolis, meedias ja kodus inimesed juba enam - vähem teavad, mis juhtuma hakkab. - Esimene kord on mõlemale imelik. Tüdrukule natuke valus, sest ta on süütu e. Tupe avamuse ees on väike nahakirme neitsinahk, mis tuleb mehel purustada naisesse sisenemisel. Poisile on see üks ta elu suurhetk, nii füüsiliselt kui ka vaimselt, sest ta tunneb, et nüüd on ta saanud ,,täismeheks". Valu, mis neitsinaha purunemine tüdrukule tekitab, oleneb kui lõõgastanud ja rahulikult, normaalselt ta tunneb ennast, sest kui ta tunneb end hästi läheb sealt alt kõik libedaks ja sisenemine on kergem. Vere hulk on aga iga inimesel erinev. Esimesel korral peab kindlasti kaitsevahendeid kasutama, sest on väga suur võimalus rasedaks jääda. Paljudes ühiskondades peab tüdruk abiellumiseni neitsi olema, kui ta on kellegagi eelnevalt vahekorras olnud võib toimuda aumõrv,ehk tüdruk tapetakse ära
*üks omapärasemaid ja põnevamaid kombeid pulmadeks valmistumisel oli nn "hennaöö,"mis korraldati eelmisel ühtul enne pühitsemist. Naised veetsid selle päeva hamam'is, kus nad kümblesid, pesid end ning mõnulesid niisama *enne pulmi ei kohtunud peig ja pruut kordagi *pulmatseremoonia algas tiheda loori alla varjatud pruudi saabumisega peigmehe majja. *hilisõhtul viisid pruudipoolsed meessugulased pruudi peigmehe magamistuppa. *kui sel ööl tema neitsinaha rikkumisel ei tulnud tikagi verd, oli peigmehel jälle õigus temast lahti öelda. Vereplekilised linad pandi rõdule välja kõigile näha: see tõendas,et pruut oli olnud neitsi *abielus olid mehe ja naise suhted rangelt teglementeeritud *koraani järgi pole abiellumisel naise nõusolekut vajagi. *teine ja kolmas abielu sõlmiti enamasti juba küpses aes,et mees võiks leida uusi rõõmuallikaid.
Enne pulmi ei kohtunud peig ja pruut kordagi. Pulmatseremoonia algas tiheda loori alla varjatud pruudi saabumisega peigmehe majja. Enamasti kandis ta punast pulmakleiti ning lillelist peaehet. Kui peigmehele loori kergitades avanev pilti ei meeldinud, oli tal õigus pruudist lahti ütelda. Hilisõhtul viisid pruudipoolsed meessugulased pruudi peigmehe magamistuppa. Ta pidi meeles pidama, et isegi paradiisis oli naise koht ''oma mehe talla all''. Ja kui sel ööl tema neitsinaha rikkumisel ei tulnud tilkagi verd, oli peigmehel jälle õigus temast lahti öelda. Vereplekilised palakad pandi rõdule välja kõigile näha: see tõendas, et pruut oli olnud neitsi. Abielunaise ainus kohus oli võita oma mehe heakskiit ja saavutada nõnda lunastus oma hingele sessinatses elus ja igaveseks ajaks igavesti. Abielus olid mehe ja naise suhted üsna rangelt reglementeeritud. Haaremiinstitutsiooni aluseks olevad seadused, mis nägid ette sugude eraldatuse, panid kõik paika
Tupe laius, mis on tema elastsuse tõttu raskesti määratav, on umbes 3cm. Väljaspoolt piirab tuppe tupeesik. Piiriks tupeesiku ja tupe vahel on tupesuue, mida tütarlapsel osaliselt katab neitsinahk e. hüümen. Hüümen kuulub välissuguelundite hulka, kuigi tema sisemine pind on arenenud sisemiste suguelunditega ühisest algmetest. Neitsinahk on varieeruva kujuga, tavaliselt tupeesiku tagumiselt servalt esiletungiv poolkuukujuline limaskestavolt, mis esimese suguühte ajal rebeneb. Neitsinaha rebenemise e. defloratsiooniga kaasneb tavaliselt 10 vähene veritsus. Pärast esimest sünnitust jäävad neitsinahast järele neitsinahalihakesed (carunculae hymenales) Ülemises osas laienev tupp ümbritseb emakakaela tupeosa ja moodustab tupevõlvi. Tagumine tupevõlv asub pärasoole ja emaka vahel paikneva Douglase õõne vahetus
annaabi.ee 
