Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 229. 3 Soom, Kaido. Suuline teade ettekandest ,,Kuidas jutlus kõnetab tänapäeva inimest!" EELK Vaimulike konverentil Roostal. 25.01. 2012. 4 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Mõtlemis ja õppimisprotsesse vaadeldakse informatsioonivooluna inimese teadvuses tänu Ulrich Neisserile (1967). Just tema lõi esimesena ,,mudelid inimese meeltega tajutava informatsiooni vastuvõtmisest sensoorse registri poolt ja selle informatsiooni edasisest transformeerimisest, kontsentreerimisest, arendamisest, säilitamisest ja reprodutseerimisest närvisüsteemis."4 Vastavalt sellele mudelile toimub meie meeltest pärineva teabe töötlemine kindlate operatsioonide järgnevuse või ahelana. Olulisteks struktuurideks informatsiooni
Õed said osaks meditsiinist (mitte enam kirikutööst). Protsessile aitasid kaasa kooleraepideemiad, mil õdedest oli patsientidele enam kasu kui arstidest. (Florence Nightingale (1820-1910) sai kuulsaks Krimmi sõjas (1854-1856), kus korraldas haavatute eest hoolitsemist. 1860. a avas Londoni St Thomas' hospitalis õdede kooli.) Patsiendi õiguste areng Haiglates oli päris range distsipliin. Sõjaväehaiglad tegelesid inimkatsetega - 1900 nt määratakse karistus prof Neisserile, kes teeb inimkatseid. 1900. a ka maailma esimene inimkatseid reguleeriv seadus, mis antakse välja Saksamaal. Saksamaal on Charite hospitalis 1893. a - vasakpoolsete arstide streik, millel nõuti patsientidele õigusi - kaotada sõjaväeline kord, küsida patsiendilt luba, enne kui teda üliõpilastele tutvustada jne. Haiglates suurenes 19. sajandil privaatsus - võeti kasutusele väiksemad palatid. 19. sajandi lõpus, 20
sajandi keskpaigast, mil algas nö laboratoorse meditsiini periood, kus tähtis roll nii patoloogiaõpetusel kui mikrobioloogial jm uutel teadusharudel. Haiglates toimus enamus lahkamisi, st seal tehti teadust. Lahkamine oli haiglas kergem, sest patsiendid olid jätkuvalt vaesed (ning nende omakseid oli lihtsam mõjutada). Haiglas olijalt eeldati, et nad kannatavad ära nii valu kui muu. Tegeleti ka inimkatsete valdkonda kuuluvaga. 1900. aastal nt määrati selle eest karistus prof Albert Neisserile (1855-1916), kes uuris süüfilist. 1900. aastal kehtestati Saksamaal niisiis ka maailma esimene inimkatseid reguleeriv seadus. 19.-20. sajandil sai haigla toona esile tõusnud nn heroilise meditsiini lipulaevaks. Lisaks sellele, et sinna keskendus arstide spetsialiseerumine, instrumentaariumi ning õppimine, külastasid haiglaid üha laiemad inimhulgad. Haigla kaotas oma heategeva kuvandi, sellele vaatamata haigla usaldusväärsus kasvas. Enam polnud tegemist vaesteasutusega. Juba
annaabi.ee 
