2. Kes on maailma esimese foto autor? Mida see foto kujutas? Joseph Niecephore Niepce teeb esimesed fotokujutised camera obscura abil valgustundlikule paberile. / J. N. Niepce teeb Camera Obscura abil asfaltplaadile 16,2cm x 20cm suuruse foto oma töötoa aknast avanevast õuevaatest 3. Mida sai teha camera obscura abil? Camera obscura abil said paljud teadlased juba 17. ja 18. sajandil tulemuseks fotokujutisi, kuid enamik neist katsetest lõppes siiski fiaskoga, sest saadud negatiivkujutist ei osatud muuta säilivaks. 18. sajandil tehti tähtsaid avastusi optika valdkonnast, kasutusele võeti erilised klaasisegud ja nii suudeti juba 19. sajandi algusaastatel konstrueerida ja valmistada mitmest läätsest koosnevaid valgusjõulisi ja väheste moonutustega objektiive. 4. Esimene eestikeelne fotograafia õpik ilmus 1911. Kes olid selle autorid? Vennad Johannes ja Peeter Parikas 5. Mida tähistab kuupäev 19.august 1839 ning millise sündmusega on see seotud?
soodustavaid avastusi juba ridamisi. Sellel ajal olid väga populaarsed mitmesugused keemilised katsed, eeskätt muidugi püüti valmistada odavatest ainetest kulda ja kalliskive. Taoliste katsete käigus uuriti aga ka paljude keemiliste ühendite omadusi ja nii avastatigi muuhulgas hõbedaühendite valgustundlikkus.6 Camera obscura abil said paljud teadlased juba 17. ja 18. sajandil tulemuseks fotokujutisi, kuid enamik neist katsetest lõppes siiski fiaskoga, sest saadud negatiivkujutist ei osatud muuta säilivaks. 18. sajandil tehti tähtsaid avastusi optika valdkonnast, kasutusele võeti erilised klaasisegud ja nii suudeti juba 19. sajandi algusaastatel konstrueerida ja valmistada mitmest läätsest koosnevaid valgusjõulisi ja väheste moonutustega objektiive. Esimese tänaseni säilinud valgusega joonistatud kujutise 7 sai prantslane Joseph Niecephore Niepce aastal 1826. Niepce kasutas valgustundliku elemendina vask- või tinaplaate, mis olid kaetud asfaldi,
on tundlik sinise, keskmine kiht sinise ja rohelise ja alumine sinise ja punase värvi suhtes. Pildistamisel säritatakse keskmine kiht ainult rohelise kiirgusega, sest sinise kiirguse neelab ülemise ja keskmise kihi vahel paiknev kollane filterkiht, samal põhjusel säritatakse alumine kiht ainult punase kiirgusega. Nii tekib ühekordse säritamise tulemusena filmi kihtides kolm peitekujutist. Värviilmutamisel moodustavad peitekujutised kolm lahutatud värvuste täiendvärvustega negatiivkujutist, mis koosnevad vastavalt kollasest, purpurist ja taevasinisest värvainest. Seega koosneb kujutis värvinegatiivil objekti värvuste täiendvärvustest. Värviline kujutis tekib ilmutusaine oksüdatsiooni saaduste reageerimisel fotomaterjali emulsioonikihis olevate värvikomponentidega. Säritatud alas muutuvad hõbehalogeenid ilmutusaine metallides hõbedaks, kusjuures ilmutusaine ise oksüdeerub. Ilmutusaine oksüdatsiooni saadused toimivad värvikomponentidesse,
annaabi.ee 
