valjendatav Nyquisti rajade piires valemiga T = Nii saab kokku valemi Järelikult on z-pooluste. Mis omavad väikest faasinurka , ka taktiintervall palju väiksem võnkeperioodist, seega ühte võnkeperioodi mahub palju taktiintervalle. Mida suuremaks kasvab faasinurk, seda hõredamalt paiknevad diskreedid võnkeperioodi piires. Nyquisti piiril = (18O°)) mahub seega igasse võnkeperioodi parajasti 2 diskreeti. Z-tasandil paiknevad Nyquisti piirile vastavad poolused reaaltelje negatiivesel poolel. Seega esineb diskreetaja süsteemides olukordi, kus reaalpoolustele vastab võnkuv siirdeprotsess. Siirdeprotsessile z=0 korral ei ole analoogi pidevaja süsteemides. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub järgneva valemi alusel u(k) --> u(z) x H(z) = y(z) -> y(k). Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(k) leitakse kujutis u(z) Z-teisenduse tabeli alusel. Järgnevalt leitakse väljundmuutuja kujutis
valjendatav Nyquisti rajade piires valemiga T = Nii saab kokku valemi Järelikult on z- pooluste. Mis omavad väikest faasinurka ψ, ka taktiintervall palju väiksem võnkeperioodist, seega ühte võnkeperioodi mahub palju taktiintervalle. Mida suuremaks kasvab faasinurk, seda hõredamalt paiknevad diskreedid võnkeperioodi piires. Nyquisti piiril ψ = π(18O°)) mahub seega igasse võnkeperioodi parajasti 2 diskreeti. Z-tasandil paiknevad Nyquisti piirile vastavad poolused reaaltelje negatiivesel poolel. Seega esineb diskreetaja süsteemides olukordi, kus reaalpoolustele vastab võnkuv siirdeprotsess. Siirdeprotsessile z=0 korral ei ole analoogi pidevaja süsteemides. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub järgneva valemi alusel u(k) —> u(z) x H(z) = y(z) -> y(k). Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(k) leitakse kujutis u(z) Z-teisenduse tabeli alusel. Järgnevalt leitakse väljundmuutuja kujutis
aeglase sumbuvuse korral saab vonkumisperioodi Tp määrata. Järelikult on z-poolustel mis omavad väikest faasinurka ψ, ka taktiintervall palju väiksem võnkeperioodist, seega ühte võnkeperioodi mahub palju taktiintervalle. Mida suuremaks kasvab faasinurk, seda hõredamalt paiknevad diskreedid võnkeperioodi piires. Nyquisti piiril ψ = π(18O°)) mahub seega igasse võnkeperioodi parajasti 2 diskreeti. Z-tasandil paiknevad Nyquisti piirile vastavad poolused reaaltelje negatiivesel poolel. Seega esineb diskreetaja süsteemides olukordi, kus reaalpoolustele vastab võnkuv siirdeprotsess. Siirdeprotsessile z=0 korral ei ole analoogi pidevaja süsteemides. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub järgneva valemi alusel u(k) -> u(z) x H(z) = y(z) -> y(k). Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(k) leitakse kujutis u(z) Z-teisenduse tabeli alusel. Järgnevalt leitakse väljundmuutuja kujutis
annaabi.ee 
