Sisyphose töö- Korintose kunn, võitis vargaosavuse võistlustel- Aheldas surma. Ei naasnud allmaailma. Sai kavalusega korraks maale. Karistus- veeretas rasket kaljupanka, mis tipus kogu aeg alla tagasi veeres. Piltlikult- ränk, aga mõttetu töö. Tantalose piinad- Ta oli Väike- Aasia kuningas, istus koos jumalatega lauas. Varastas nende toitu, reetis nende saladusi inimestele. Tappis oma poja, et veenduda jumalate kõigeteadmises. Pakkus poja neile toiduks. Karistus- seisis neetuna allmaailmas, pea kohal puuviljad, mis ta haarde korral kaugenesid. Teine versioon- seisis sealsamas kaljupanga all. Ülekantud- lõputu piin, igavene valu. Tüliõun- ülek- tülitekitav asjaolu. Tülijumalanna Eris viskas kuldõuna pulmakülaliste sekka, kuna teda ei kutsutud. Kirjas oli: kõike kaunimale. 3 naist läksid tülli (Hera, Athena, Aphrodite). Võõraste sulgedega end ehtima- Kellegi teisena end esitama, au endale võtma. Pärineb
Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid. Sisyphose töö - Sisyphos peab allmaailmas veeretama kõrge mäe otsa kaljurahnu, mis alailma tagasi veereb. Ta teeb seda vankumatult ja ülima energiaga, aga iseenesest täiesti mõttetut tööd. Tantalose piinad - Tantalos tappis oma poja ja pakkus seda enda pool einestavatele jumalatele. Jumalad said aga väga kurjaks ja karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid. Tüliõun - Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: „Kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel
vedamisega mees leiab hukatusliku lõpu. Pyrrhose võit- väljend, mis pärineb kuningas Pyrrhoselt, kui nad võitsid lahingu. Sisyphose töö- Sisyphos peab allmaailmas veeretama kõrge mäe otsa kaljurahnu, mis alailma tagasi veereb. Ta teeb seda vankumatult ja ülima energiaga, aga iseenesest täiesti mõttetut tööd. Tantalose piinad- Tantalos tappis oma poja ja pakkus seda enda pool einestavatele jumalatele. Jumalad said aga väga kurjaks ja karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid. Tüliõun- Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: ,,Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat,
Nimelt langesid jumalad nii madalale, et käisid Tantalose palees ja einestasid koos surelikuga. Piiritu iseteadvusega tappis Tantalos oma poja Pelopsi, keetis ta suures katlas ära ja pakkus jumalatele toiduks. Nähtavasti tahtis Tantalos kõige jubedamal ja vapustavamal kombel näidata, kui hõlbus on alandada kardetud, austatud ja jumaldatud taevalisi. Olümplased lahkusid vihaga õudsest pidulauast ning karistuseks pidi Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid; müüdi teisendi järgi rippus tema pea kohal kaljupank, mis iga hetk ähvardas talle peale langeda. Ka Tantalose järglaste, tantaliidide (Atreus, Agamemnon, Iphigeneia, Orestes) kohta maksis jumalate needus.Väljendeid "Tantalose piinad" või "Tantalose janu" seostatakse igavese piin ja lõputu vaevaga. Medusa pilk
Hävingutseremooniat kasutatakse viha, pahameele, põlguse või eheda raevu puhul. See on tuntud, kui nõidus, needuse või hävitamise tegur. Üks suurim eksitus rituaalmaagia kasutamisest on arvamus, et ohver peab uskuma maagia jõududesse enne, kui need võivad teda vigastada või hävitada. Mitte miski ei saa tõest veel kaugemal olla, kui see, et needusele kõige tundlikumad ohvrid on alati olnud selle suurimad pilkajad. Põhjus on hirmutavalt lihtne. Tundes end vaenlase poolt neetuna on tsiviliseerimata metslane esimene, kes jookseb lähima nõidarsti või samaani juurde. Ähvardus, halva juuresolek ja usk needuse jõusse on temaga teadlikult, nii et ta võtab iga ettevaatusabinõu selle vastu kasutusele. Järelikult neutraliseerib ta kaastundemaagia abil kõikvõimaliku halva, mis võib temani selliselt jõuda. Selline inimene jälgib oma igat sammu ja ei jäta midagi kahe silma vahele.