Suitsetamise füüsiline mõju Enamik suitsetajate surmajuhtumeist on seotud südamehaigustega, mis on tingitud nikotiini toimest vereringesüsteemile, mis omakorda viib südamekahjustuseni, millest südame tuiksoonte haigused hõlmavad ligi 45%. Närvirakkude ärrituse korral kaob närviraku võime vastata ärritusele ning tekib blokeeriv toime. Nikotiin on tugevatoimeline, vegetatiivseid närvisõlmi algul ergutav, hiljem halvav mürk. Nikotiini toime on seletatav tema toimega neerupealistesse, ta kutsub esile hormoonide, just adrenaliini vabanemise, mis vereringesse sattudes põhjustab sümpaatilise närvisüsteemi erutuse. Kiireneb südame töö ja tõuseb vererõhk. Nikotiini sissehingamisel imendub ta kiiresti ja kandub verega kogu kehasse laiali. Ta toimib kombineeritult, kurnates südant. Lisaks sellele etendab nikotiin tähtsat osa vabade rasvhapete vabanemisel rasvadepoodest, millest algab ateroskleroosi teke.
A ja NA ülemäärane hulk organismis surub maha immuunsuse, soodustab ateroskleroosi, tõstab vererõhku, kiirendab südametegevust. Hüpotaalamuse- ajuripatsi-neerupealiste (HPA) telg käivitub kortikotropiini vabastava hormooni CRF sünteesist hüpotalamuse paraventrikulaarses tuumas. CRF käivitab ajuripatsi eesosas adrenokortikotropiini ACTH tootmise. ACTH levib läbi vereringe neerupealistesse. Neerupealistest vabanevad kortisool, beeta-endorfiinid, vasopressiini, glükakoon, prolaktiin. Psühholoogilised sümptomid: ärevus, muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine, meeleolumuutused: depressiivsus, tigedus, kannatamatus, ärritavus, rahutus, abitustunne, seksuaalhuvi vähenemine, negatiivsed mõtted, madal enesetõhusus. Kes on stressi suhtes enim vastuvõtlikumad?
Vanus võjutab oluliselt südame löögisagedust. Täiskasvanutel ja lastel on löögisageduses suur vahetus. Vastsündinud 130-140min- süda väike, lihas nii nõrk. Naistel on südamelöögisisaldus suurem, lihasejõud on väiksem kui meestel, hormonaalne taust on erinev. Eluviisid. Suitsetamine tõstab, alkohol, magamatus, väsimus, ülepinge. Kehaline aktiivsus, mida treenitum on in seda madalamaks jääb löögisagedus. Emotsionaalsest seisundist. Ns annab impulsse neerupealistesse, mis toodab adrenaliini- paneb südame kiiremini käima. Keha asend. Ortostaatiline prognoosiks- 15 sek lamades, püstiss asendis, löögisagedus. Kui löögisagedus tõuseb min üle 20 korra, siis see näitab on tegemist pingeseisundiga, üleväsimus, närvilisus, ületreenitus, jääb 20 piiresse, näitab et rahulik, stabiilne. Automatism-südamelihase võime tekitada impulsse. Siinusarütmia- südatsüklite ajaline erinevus. Südamelöögimaht. Südame maht on kuni 300ml verd
annaabi.ee 
