Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil . Kasutamine: Marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse tõttu, teda on hea kasutada kuivades parkides, teetammide ja jäätmaade elustamiseks. Metsakasvatajad hindavad leesikat tema võime tõttu metsatulekahjusid tõkestada.
sellesse peenestatud kõvaks keedetud muna, hakitud peterselli, 2 spl kalapuljongit, 1 tl sidrunimahla ja maitse järgi soola ning laske keema. Kaste sobib keedetud koha, ahvena ja tursa juurde. D-vitamiini vaegus põhjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse häirumist, mistõttu luud pehmenevad ja deformeeruvad. Sümptomid: halb uni, ärrituvus, loidus, kiire väsimine, pakitsevad ristluud ja puusad, punnkõht. Kuid ettevaatust, liigne D- vitamiini tarbimine tekitab paljudel inimestel neeruliiva ja kive. Täiskasvanud peaksid saama D-vitamiini umbes 400 RÜ. Kui töötate tingimustes, kus napib päikesevalgust, suurendage päevanormi 750 RÜ-ni. (rahvusvaheline ühik). Vitamiin E ANNAB ELUJÕUDU Kahekümnendate aastate alguses tõestasid H. Evans ja K.Bishop, et loomade normaalseks sigimiseks peab nende toit sisaldama mingeid erilisi ühendeid. Aastal 1927 tõestati, et vitamiin E on rasvlahustuv. Alles 1936.a õnnestus H.Evanil otsitav ühendite rühm keemiliselt
55 Arbuus Arbuus pn samuti kõrvitsa sugulane. Kodumaa Lõuna- ja Kesk-Aafrika, tänapäeval kasvatatakse kõikjal soojema kliimaga aladel. On kasvatatav ka Eestis aga ainult kasvuhoones. On üheaastane, lamanduv, roomav, hargnev. Viljad on tugeva rohelistes toonides koorega, sisu roosa ja ülimalt mahlane. Sisaldab 95% vett, suhkruid, vitamiine ja minaeraalaineid vähe, tähtis on aga organismi puhastav ja neerude tööd korrastav toime. Arvatakse, et lahustab neeruliiva ja -kive, sest sisaldab vastavaid aineid. Kcal annab vähe. Kulinaarias kasutatakse vähe, enamasti süüakse toorelt, kuigi sobib puuviljasalatitesse aga ka juustuga. 2.8 Kaunviljad On kõige valgurikkamad köögiviljad, koostiselt täiesti võrreldavad liha ja kalaga. Hernes Eestis kõige enam kasutatav kaunvili, mida isegi lapsed söövad meelsasti. On liblikõieline, seega kasulik mullale, sest tema juurte külge kasvavad mugulad, mis sis lämmastiku. Herneid on
maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse tõttu, teda on hea kasutada kuivades parkides, teetammide ja jäätmaade elustamiseks. 3
annaabi.ee 
