(kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter, neeruveen, ureeter, närvid ja lümfisooned. Neeru katted ja ehitus: Neeru pinda katab sidekoest fibrooskest, selle ümber on paks rasvkapsel (rasvkest), mille sees on veel neerufastsia. Neeru hoiavad oma kohal paigal: a) rasvkapsel, b) kõhupress, c) neeruarter ja d) veidi ka fastsia.
ruumis kummalgi pool lülisammast. Parem neer asub 12.rinnalüli ja 1.-3. nimmelülikõrgusel. Vasak neer paikneb ühe lüli võrra madalamal. Mis katab neeru? Fibrooskiht, mida ümbritseb väljastpoolt rasvkhn ja selle peal asub neerufastsia. Neerul eristatakse.. ● ülemist ja alumist otsa ehk poolust ● eesmist ja tagumist pinda ● mediaalset ja lateraalset serva Mis läbivad neeruväratit? Kusejuha, neeruarter, neeruveen, närvid, lümfisooned. Mis asub neeruurkeses? Neeruvaagen, suured ja väikesed neerukarikad.
Neerud renes neer ren Neerud on punakaspruunid oakujulised paariselundid kaaluga ~150- 200 g, mis asetsevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufastsia; nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neerul eristatakse ülemist ja alumist poolust, eesmist ja tagumist pinda, mediaalset ja lateraalset serva. Neeru mediaalse serva keskkohas on neeruvärat, mida läbivad kusejuha, neeruarter, neeruveen, närvid ja lümfisooned. Neeruvärat viib neerus olevasse süvendisse - neeruurkesse, kus asuvad neeruvaagen, suured ja väikesed neerukarikad. http://galileo.phys.virginia.edu/classes/304/kidney.gif Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest (cortex) ja sisemiselt paiknevast
regulatsioon. Eritumise all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist. Eritusfunktsiooni täidavad neerud, nahk, hingamis- ja seedeelundid. Ainevahetusjääkide eemaldamine tagab organismi elutegevuseks vajaliku sisekeskkonna püsivuse. Peamiseks erituselunditeks on neerud. Neerud on paarilised ja kaaluvad kokku umbes 300 g. Nad on 10-12 cm pikkused ja oakujulised. Neerud asetsevad sügavamal ja kõrgemal kui tavaliselt arvatakse. Lülisamba suunas on neerul süvend, sälgutaoline neeruvärat, mille kaudu suubub neeruarter ja väljuvad neeruveen ning kusejuha. Neere katab sidekoeline kihn ja seda omakorda paks rasvakihn. Parema neeru ette jääb maks, parem käärsoolekoold ja kaksteistsõrmiksool ning vasaku ette kõhunääre, magu, vasak käärsoolekoold ja peensool. Neerude põhiülesandeks on ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Lisaks sellele
Kapslist lähtuva organi sisemusse põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma. Strooma all paikneb parenhüüm, ehk organi talitlust kandvad elemendid. Sidekude jaotab organi parenhüümi alaosadeks, mida näärmetes nim sagarikeks (lobuli) ja lihastes, närvides, kõõlustes kimpudeks (fasciculi). Sagarikevahele jääb sagarikevaheline sidekude. Sageli saab veel eristada koort (cortex) ja säsi (medulla) (neerul, lümfisõlmel, neerupealis, munasari, tüümus ning ka pea ja seljaaju). 29. Tsirkulatsiooniorganite jaotus ja üldine iseloomustus. Südame-veresoonte süsteem, siia kuuluvad süda, veresooned ja lümfisooned. Kindlustavad organismi varustamist verega, toitainetega ning bioaktiivsete ainetega, gaasidega. Veresooned on kinnised torukeste süsteemid, mille fn on kudede ja organite varustamine verega. Südamest viivad verd eemale arterid (hapnikurikas) ja toovad sisse veenid (hapnikuvaene) – v
annaabi.ee 
