eraldi peatükk. Alapeatükkides kirjeldatakse samojeedi rahvaste nime pärinemist, asukohta, keelt ja muud. Teema valiti samojeedi rahvaste paremaks tundmaõppimiseks. Allikateks on kasutatud internetiallikaid ja raamatut. 1. Neenetsid 1.1 Nimetus 3 Neenetsite nimetus on n'enej n'enet's', mis tähendab neenetsi keeles "tõeline inimene" (Uibopuu, 1984. lk 264). Vene keeles kutsutakse neenetseid jurakisamojeedideks ehk jurakideks. Nime päritolu pole täpselt teada. Neenetsi-nimetus võeti Nõukogude Liidus ametlikult kasutusele alles 1920. aastal. (Neenetsid, 2018; Neenetsid, 1995) 1.2 Asuala Neenetsid asuvad Kirde-Euroopa ja Loode-Siberi polaaraladel tundras ja metsatundras Kanini poolsaarest Valges meres kuni Jenissei suudmeni (vt. Lisa 1). Neenetsite asuala on umbes 1 miljoni ruutkilomeetri suurune. (Neenetsid, 2018) Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis
Esitatakse küsimus, palju reflektiivset momenti. Film on alati konstrueeritud mingitest tükkidest, aga montaaziga kunai esitata päris ajalist-ruumilist suhet. Vaatajale muidugi peab jääma mulje, et kõik toimuks jooksvalt. Tema mõju on siiamaani väga suur. Juri Vella (1948-2013), on põhjapõdrakasvataja, alustas keskeas, varem töötas kütina. 90ndatel otsustas metsa elama minna. Vella oli ka kirjanik, kirjutas luuetusi, proosatekste, ainuke metsaneenetsi kirjanik, neid neenetseid pole ka palju. Ta oli ka aktiivne poliitik, ta püüdis Siber-põlisrahvaste õiguste eest seista. Mingi naftavärk on ka siin, ei kuulnud täpselt. Vella oli põnev tegelane, keda püüda mõista, filmida, tema näite kaudu uurida teatud antropoloogilisi probleeme, temast on kirjutatud päris palju ja ka filmitud palju. Vellal oli hea arusaam, kuidas see filmimaailm töötab, ta teadis,
palkmajadesse külades, põhjapõdrakasvatajad elavad ka teisaldatavates majakestes ehk balokkides või tsummides. Vaid alla poole elanikest tegeleb traditsiooniliste elatusaladega (Krivonogov 1998: 50; andmed aastatest 1991-1993). SOTSIAALNE ORGANISATSIOON 19. sajandini olid eenetsitel patrilineaarsed klannid. 20. sajandi alguses kujunesid tähtsamaks naabrusel põhinevad sotsiaalsed grupid (nendesse kuulus ka neenetseid ja nganassaane), kus tegeldi põhjapõtrade ühiskarjatamise, metsikute põhjapõtrade küttimise ja kalapüügiga. Eenetsi ühiskonnas esines ka polügüüniat ja leviraati. Tavaline oli pruudiluna maksmine abielusidemete sõlmimisel. Tänapäeval puuduvad selgelt eristuvad eenetsi sugulusgrupid, kuna nad asustavad paljurahvuselisi külasid. USUND Eenetsi traditsiooniline usund on samanistlike joontega. Usundilisse panteoni kuulub sarnaselt teistele samojeedi
annaabi.ee 
