hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. 28. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert) Kiirguse liigid: kiirgus kiirgus kiirgus 29. Maa magnetväli. Magnetilised mõõtühikud. Maakera põhjapoolkeral asub magnetiline lõunapoolus ja Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. (joonis konspektis) maa magnetiline lõunapoolus ei asu päris geograafilisel
Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert) Kiirguse liigid: kiirgus kiirgus kiirgus Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid P oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ja hõredast gaasipilvest mis enda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini põõrlevaks lapikuliseks kettaks
poolused magnetpoolustest. 33. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. V: Radioaktiivus – Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus – lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos – same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos – 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos – iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert) Margus Arak Rakendusfüüsika osakonna lektor
seal tekib heeliumist raskemaid tuumi kuni raua tuumadeni. 27. Nimeta tuumafüüsika rakendusi? Tuntuim tuumafüüsika rakendus on kasuliku energia tootmine, lisaks elektrijaamadele kasutatakse seda ka laevadel ja kosmoseaparaatides. Tuumareaktorite abil toodetavaid erinevate keemiliste elementide radioaktiivsed isotoobid on leidnus kasutamist tehnikas, tootmises, meditsiinis ja teaduses. 28. Mis on neeldumisdoos? Selle ühik. Neeldumistoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühikuks on grei (Gy). 29. Mida mõõdetakse biodoosiga? Selle ühik. Biodoosiga mõõdetakse erinevaid bioloogilist toimet omavaid kiirguseid. 30. Milline kiiritus doos on inimesele ohtlik? Millised on kiiritushaiguse tunnused? Inimesele on ohtlik röntgeni- ja radiaktiivne kiirgus. Kiiritushaiguse tunnused ilmnevad juba doosil 0,5...1 Sv. Need on päikesepõletust meenutavad naha kahjustused
Maapind liigub lainetena. Suured maalihked. Rasked objektid algsest asukohast eemale paisatud. 29.Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert) Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetatakse greiks (tähis Gy). Kiirgusdoosi mõistega iseloomustatakse igat liiki ioniseeriva kiirguse toimet ainele. Inimesele on suurim ohutu kiirgusdoos 0,05 greid aastas. Kiirgusdoos üle 2 grei aastas põhjustab
annaabi.ee 
