skaalanäit 1 407,8 nm 53,5°30' 14°35' 2 546,1 nm 57°6' 17°41' 3 579,1 nm 58°10' 18°45' Neeldumisspektri uurimine Paigutasin sisendpilu ette spektraallambi asemele hõõglambi. Uurisin hõõglambi kiirguse spektrit.Tegemist on neeldumisspektriga. Lambi ja sisendpilu vahele asetasin ratsuri, millesse on kinnitatud õhuke värviline plaat. Plaat on valmistatud valgust neelavast ainest. Suunasin lambivalguse sisendpilule. Sisendpilu laiuse jätsin samaks, mis oli spektroskoobi gradueerimisel. Uurisin spektris tekkinud muutusi, mida põhjustas plaadi lisamine. Tegin kindlaks neeldumisribade paiknemise (tumedad alad pideva spektri taustal). 7 8. joonis
kuivkaalust. A-klorofülli on 3 korda rohkem, kui teist. A on sinaka, b kollaka tooniga. Karotinoidid vees lahustumatus, org lahustites hästi lahustuvad. Tuntuim esindaja karotiin, Fükobriliinid punavetikate ja rohevetikate pigment. Esinevad reeglina koos klorofülliga, kui sisaldus palju väiksem. Aktsioonispekter iseloomustab protsessi intensiivsuse sõltuvust toimiva valguse lainepikkusest. Kõrgematel taimedel langeb kokku a-klorofülli neeldumisspektriga. Tsüanibakterid ja vetikad kasutavad rohelist ja kollast valgust, mida neelavad 5. Pigmentide tekkimine taimedes. Valguse puudumisel sünteesitakse kõrgemates taimedes klorofüllile lähedane ühend, mis muutub klorofülliks valguse käes. Seda nim protoklorofülliks. Lehe roheliseks muutumine sõltub lehe suhkrusisaldusest. Klorofülli moodustumise lähteaineteks on süsivesikute reageerimisel hapnikuga saadud produktid.
induktiivset resonantsi. Ergastunud klorofülli molekuli ümbritseb teatud sagedusega elektriväli. Kui ergastunud molekuli läheduses on pigmendimolekul, millel on samasugused võnkesagedusega elektriväli, moodustub süsteem, milles ergastunud energia võib kanduda ühelt molekulilt teisele. Selline ülekanne on võimalik juhul kui molekulide vahekaugus on suhteliselt väike ja doonormolekuli fluorestsentsispekter kattub vähemalt osaliselt aktseptormolekuli neeldumisspektriga. Mõeldavad energia edasikandumise viisid on veel energia eksitoomne ülekanne ja pooljuhtne ülekanne. 7. I ja II fotosüsteem. FS tsükliline ja atsükliline protsess. I fotosüsteemi moodustab reaktsioonitsenter koos fotokeemiliselt inaktiivsete pigmentitega ja elektrontranspordiahela komponentidega, mis tagavad NADP redutseerimise ja tsüklilise fotolüüsimise. Käivitub pikalainelise valgusega II fotosüsteem ergastub lühilainelise valgusega. Selle funktsiooni eesmärgiks on vee
• BAP-il (sinise valguse pigment) põhinevad mehhanismid – Sinine valgus on õhulõhede avajana efektiivsem kui punane valgus. Samuti mõjutab sinine valgus rohkem hüdraulilist juhtivust. • • Kuidas leitakse protsesside seos valguse neeldumisega? • 1. Leitakse protsessi kiiruse või selle muutuse spektraalne sõltuvus: nt . Lihtsamal juhul saadakse, et mõju on suur infrapunases, aga väike sinises valguses. • 2. Võrreldakse saadud spektrit erinevate pigmentide neeldumisspektriga • 3. Uuritakse selle pigmendi olemasolu, omadusi ja muutusi katseobjektis. • 4. Inhibeeritakse pigmendi süntees (mutantide kasutamine) ja jälgitakse kuidas uuritav protsess muutub Mineraalained taimes • 13 põhielementi, mis ei ole asendatavad ja osalevad otseselt taimede ainevahetuses • Suurtes kogustes vajatakse makroelemente (N, K, Ca, Mg, P, S) • Väiksemates kogustes vajatakse mikroelemente (Cl, Fe, B, Mn, Zn, Cu, Mo)
c) karotiinid klorofüll a klorofüll b d) klorofüll b karotiinid klorofüll a 14. Fotosüsteem I paikneb ..strooma...tülakoidides, fotosüsteem II .graani.tülakoidides 15. Loetlege PS I ja PS II peamised erinevused tsentri poolest erinevad: PSI ja PSII klorofüllid aga ei ole spektraalselt ühesugused: PSI-s on kaugpunased Chl-d (doonorpigment P700), PSII-s ei teata olevat (doonorpigment P680) ehk tsentraalklorofüllid on erineva neeldumisspektriga (PSI's P700 ning PSII's P680); PSII on Mn-kompleks, mis lagundab H2O'd PSI annab oma elektronid edasi valkudele, PSII't lähevad nad edasi plastokinoonile; elektronide doonorid ja aktseptorid on erinevad: - PSII't doonoriks H2O ja akseptoriks plastokinoon; - PSI'l doonoriks plastotsüaniin ja akseptoriks ferredoksiin; · PSI tsentri ergastamisel tekib väga tugev redutseerija; PSII tsentri ergastamisel tekib väga tugev oksüdeerija.
pikemal lainepikkusel on neeldumine. Üleminekumetallide soolade lahused on värvilised d ja f elektronide üleminekute tõttu. Kõige intensiivsemalt neelavad kiirgust laenguülekandega kompleksid: Elektron liigub metallilt ligandile või vastupidi. 142.2 UV-Vis spektroskoopia põhimõte, UV-Vis spekter, seadme põhimõtteskeem. Põhimõtteskeem: Kiirgusallikas > filter või monokromaator > proov > detektor. Mõõdetakse aine poolt neelatud kiirgust tegemist on neeldumisspektriga. Erinevad ained neelavad kiirgust erinevatel lainepikkustel erineval määral, neeldumise intensiivsuse järgi saab määrata aine hulka ja põhimõtteliselt maksimumi kuju järgi identifitseerida. Kiirgusallikad on nt volfram-hõõglamp (nähtav spekter), deuteeriumlamp (UV-ala), ksenoon kaarlahendus (190- 1000 nm). Lainepikkuste selektorid võib jagada fotokolorimeetriteks (valgusfilter) ja monokromaatoriteks (kitsa lainepikkustevahemiku valimine enamasti difraktsioonvõre abil),
annaabi.ee 
