08 0.1 0.12 0.14 0.16 0.18 0.2 0.22 Molaarne kontsentratsioon, mmol/L Graafik 2. Kalibratsioonigraafik Mg kontsentratsiooni arvutamiseks. A (proov) = 0.057 = y y = 0.4967x + 0.0002 x = (0.057 – 0.0002)/0.4967 = 0.1144 CM(proov) = 0,1144 mmol/L 0,1144 mmol/L ∙ 1000 = 1,144 ∙ 10–4 mol/L m = (1,144 ∙ 10–4 ∙ 24,305 ∙ 1) ∙ 1000 = 2,7805 mg C = m/V = 2,7805 mg / 1 L C = 2,7805 mg/L 3.4 Molaarse neeldumiskoefitsiendi arvutamine ja Mg kontsentratsiooni leidmine tundmatutest lahustest A = ∙ l ∙ CM = A / (l ∙ CM) [1/(M∙cm] C = 0,5 mg/L A = 0,009 l = 10 cm (leek) 0,5 mg = 0,0005 g M(Mg) = 24,305 g/mol V = 1L CM = (m/M) / V 0,009 =¿ 0,0005 = 43,749 [1/(M∙cm)] 24,305 10∙ 1 Lahus Kontsentratsioon A [1/(M∙cm)] 1
määrata. 3,3 sy LoD= S LoQ=3 LoD LoD avastamispiir LoQ määramispiir sy eksperimendipunktide standardhälve kalibratsioonisirge signaali suhtes S sirgetõus. . Nüüd asendasin kitsamalt, võtsin samad punktid, millega tegin täpsema kalibratsioonigraafiku, ehk punktid 2-4. 3,3 0,00816 LoD= =30,6 mol /l 0,0008 LoQ=3 30,6=91,8 mol /l 3.4 Molaarse neeldumiskoefitsiendi arvutamine ja Zn kontsentratsiooni leidmine tundmatutest lahustest Ekstintsioonikoefitsent A A A= C M l = C M= CM l l 0,076 = =98,7 0,77 10-4 10 Lahus Kontsentratsioon(mol/l) A (M·CM)-1 1. 0,77·10-4 0,076 98,7 2. 1,23·10-4 0,112 91,1 3
iseloomust, ühik M-1cm-1, C-lahuse molaarne kontsentratsioon, l- lahusekihi paksus (cm). Kasutades Lambert-Beer'i seadust on lahuse absorbtsioon (optilise tiheduse) abil võimalik määrata aine kontsentratsioon lahuses. suhet I/I0 nimetatakse läbilaskvuseks (T) -εcl A=log 1/T T=I/I0 I=I0*10 C=A/ ε*l A=log I0/I1=-logT=εCl Analüüsi tundlikkus- väikseim konts, mida antud meetodiga on võimalik määrata- oleneb aine molaarse neeldumiskoefitsiendi väärtusest ja on seda suurem, mida suurem on see koefitsient ε . Nõrgalt värvunuks loetakse lahuseid, mille ε= 400-500 ja tugevalt värvunus, mille ε = 100000-150000. Väiksemaks mõõdetavaks kontsentratsiooniks (cmin) on sellise lahuse konts, mille läbimisel neeldub kõigest 5% valgusest. Suurimaks määratavaks kontsentratsiooniks (cmax) on lahuse kontsentratsioon, mille puhul neeldub 90% valgusest. 2
iseloomust, ühik M-1cm-1, C-lahuse molaarne kontsentratsioon, l- lahusekihi paksus (cm). Kasutades Lambert-Beer'i seadust on lahuse absorbtsioon (optilise tiheduse) abil võimalik määrata aine kontsentratsioon lahuses. suhet I/I0 nimetatakse läbilaskvuseks (T) -cl A=log 1/T T=I/I0 I=I0*10 C=A/ *l A=log I0/I1=-logT=Cl Analüüsi tundlikkus- väikseim konts, mida antud meetodiga on võimalik määrata- oleneb aine molaarse neeldumiskoefitsiendi väärtusest ja on seda suurem, mida suurem on see koefitsient . Nõrgalt värvunuks loetakse lahuseid, mille = 400-500 ja tugevalt värvunus, mille = 100000-150000. Väiksemaks mõõdetavaks kontsentratsiooniks (cmin) on sellise lahuse konts, mille läbimisel neeldub kõigest 5% valgusest. Suurimaks määratavaks kontsentratsiooniks (cmax) on lahuse kontsentratsioon, mille puhul neeldub 90% valgusest. 2
seega ainele spetsiifiline. Neeldumisspektri võib jagada kolmeks piirkonnaks: UV(200- 400nm), nähtav valgus( 400-750nm) ja infrapunane( 750nm-50mm) spekter. Spektris esinevad maksimumid vastavad antud aines neelduvate kvantide lainepikkusele. Valguse neeldumine oleneb valguse lainepikkusest. Analüüsi tundlikkus ehk väikseim kontsentratsioon, mida antud meetodiga on võimalik määrata, oleneb aine molaarse neeldumiskoefitsiendi väärtusest ja on seda suurem, mida suurem on koefitsent . Nõrgalt värvunuks loetakse lahuseid, mille =400-500 ja tugevalt värvunuks, mille =100 000-150 000. Väikseimaks mõõdetavaks kontsentratsiooniks on sellise lahuse kontsentratsioon, mille läbimisel neeldub kõigest 5% valgusest. Suurimaks määratavaks kontsentratsiooniks on lahuse kontsentratsioon, mille puhul neeldub 90% valgusest. UV/Vis spektroskoopiat kasutatakse tavapäraselt analüütilises keemias erinevate analüütide
instituudis alustati Cu2S-päikesepatareide uurimist juba eelmise sajandi 80ndatel aastatel. Edasi jätkus töö põhiliselt CuInSe2 ja CuInS2 baasil loodud päikesepatareidega, sest juba kolmkümmend aastat tagasi avastati, et mõnedel keerulistel kolmikühenditel on päikesepatareide valmistamiseks ülisobivaid omadusi. Selliste materjalide lipulaev on ühend CuInSe 2 (vaskindiumseleniid, lühendatult CInSe), mis paistab silma ülisuure neeldumiskoefitsiendi poolest. Mida rohkem üks pooljuht päikesekiirgust neelab, seda õhemat kihti on vaja päikesepatarei jaoks ja seda odavamalt saab seda luua. Hoolimata teadlasterühma väiksusest on TTÜs kümne aasta jooksul saavutatud arvestatav tase nii kolmikühendite uurimisel kui ka nende materjalide alusel päikesepatareide valmistamisel. On üsna meeldiv tõdeda, et TTÜs on välja töötatud täiesti uut tüüpi päikesepatareid, mille tootmisest tulevikus on huvitatud mitu maailma
annaabi.ee 
