Meie lugemisharjumused Minu lugemisharjumuste kohta on raske kirjutada, sest aega napib, et saaksin raamatuid lugedes lõõgastuda. Kuna olen kiire elutempoga inimene, leian kahjuks aega vaid kohustusliku kirjanduse jaoks. Väiksena olin ma nii-öelda raamatu sõltlane, neelasin raamatuid päevast päeva. Aega oli siis rohkem. Lemmikraamat on mul kindlasti Harry Potter. Paremat raamatut mina lugenud pole, juba väiksena köitsid need mind väga. Mulle meeldib tavaliselt lugeda siis, kui toas valitseb vaikus, ainult nii saan keskenduda raamatu sündmustikule, nagu oleksin ise seal. Suvel, kui vaba aega rohkem, meeldib mulle õues võrkkiiges lugeda. See on väga mõnus ajaveetmisviis. Praegu on mul pooleli Usain Bolti autobiograafia. Raamat on väga huvitav ning põnev
Ann on haigla palatis ning mõtleb väga sügavalt. Mõtleb kõige üle- tulevik, minevik, olevik. Ta laseb kõik tunded, sündmused väga masendavas toonis peast läbi. Peale sellist algust on lugeja pea piisavalt sassis, et raamatu käest panemine ei tule kõne allagi. Seepärast võibki algus tunduda keeruline, aga lõpuks saab kõik selgeks. Lugemine läheb nii ladusalt, ei suuda pidamagi jääda. Ma võiksin öelda, et ma lausa neelasin selle raamatu. Raamatu lõpp on üsna ootamatu. Annil on reaalsus ja ebareaalsus täiesti segi. Ta ei tee enam vahet päris elul ja unenäol. Üsnagi õudne on seda lugeda, sest ise ei tahaks eales midagi sellist kogeda. Kõige hirmuäratavam koge teose juures ongi lõpp. Alguses ei suudaks absoluutselt arvata, et kõik nii lõpus läheb, nagu läks. Ma arvan, et just selline ootamatu, sünge ning täiesti uskumatu lõpp teevadki selle teose üheks parimaks, mida ma lugenud olen.
raugaks järjest teravamalt esiletungiva omapärasusega, mis maailmaga kokkupuute mõjul kaotas kõik pehmed jooned sama seadus tegutses nüüd ja tulevikus ka perekonnas, mille üle ta oli valvanud nagu ema. Endaunustuse, kire ja armastuse vaistud, mis olid peitunud puude alla, kaugele oma armutu vaenlase omandusmeele usaldusmeeste eest, pidasid salajast pidu. ,,Kas ploomidel on jalad, memm?" ,,Ei, poju." ,,Siis ma neelasin kindlasti praegu jämeda teo alla." Inimene arvab, et ta elust on jagu saanud, kuid elu lipsab ta selja taha, haarab tal kuklast kinni, paiskab teda siia ja sinna ja pigistab tal siis veel hingegi seest! Iialgi pole inimesel küllalt! Ma ei imestaks, kui isegi see veel midagi tahaks, kes juba teise jalaga hauas on! Mida tahtsid Forsyte'id omada? Soames Forsyte tahtis omada Irene'i. Kuigi nad olid juba ammu abielus, ei olnud Irene
juba iseenesest midagi maksis. Nii ma kurvastasin sageli oma, nagu mulle näis, hilise ilmumise tõttu maailma ja nägin teenimatut saatuselööki selles, et ma ei saagi kogu elu jooksul elada keset "vaikust ja korda". Nagu näete, olin ma juba noorelt "patsifist" ja kõik kat- sed kasvatada mind patsifismi vaimus läksid tühja. Nagu laine, valas mind lootusega üle Buuri sõda. Hommikust õhtuni neelasin ma ajalehti, jälgides kõiki telegramme ja aruandeid ja ma olin õnnelik juba seetõttu, et mul kas või eemalt õnnestus jälgida seda kangelaslikku võitlust. Vene-Jaapani sõda tabas mind juba enamküpse inimesena. Neid sündmusi jälgisin ma veelgi tähelepanelikumalt. Selles sõjas ma asusin teatud poolele ja seejuures rahvuslikel kaalutlustel. Diskussioonidel, mis olid seotud Vene-Jaapani sõjaga, asusin ma kohe jaapanlaste poolele.
Ta ütles, et tahab rohkem tõestust. 3679. Ükskord ma eksisin ära ja palusin politseinikult abi, et oma vanemad leida. "Arvate, et ma leian nad üles?" Ta vastas: "Ma ei tea, poisu. On nii palju kohti, kuhu nad end peita võisid." 3680. Läksin arsti juurde: "Igal hommikul kui tõusen, vaatan peeglisse ja süda läheb pahaks. Mis mul viga on?" Ta ütles: "Ma ei tea, aga nägemine on sul küll korras" 3681. Läksin arsti juurde, sest neelasin pudelitäie unerohtu alla. Mu arst soovitas mul pisut juua ja siis puhkama heita. 3682. Ma olen nii inetu... Töötasin lemmikloomapoes ja kõik küsisid, kui suureks ma kasvan. 3683. Mul on ilusad lapsed. Jumal tänatud, et naine mind petab. 3684. Ütlesin oma psühhiaatrile, et kõik vihkavad mind. Ta ütles: "Ära aja segast! Kõik pole veel sinuga kohtunud." 3685. Mu psühhiaater ütles, et ma olen hull. Ma ütlesin, et tahan teist arvamust. Ta ütles: "Olgu, sa oled inetu ka."